Aninerup kingorna: Inatsisartuni Naleraq kisimiivippoq

Massakkut Naleraq Demokraatit Atassullu ilagalugit illua’tungiliuttunngorpoq. Ajornartorsiutaaginnarporli Demokraatit imaluunniit Atassut Naleqqamik suleqateqarumanngimmata.
Naalakkersuisuniit Inatsisartuni ilagineqarumannginnermut. Jens Napaattooq Naleqqamilu suleqatai pingasut taama inissipput. Assi © : KNR
apriilip 11-at 2022 05:41
Nutserisoq Per Rosing

Ataasinngormat Naleraq Naalakkersuisunit anivoq. IA Siumullu imminnut nassaaripput –Nalerarlu anisitaalluni. 

Tassa massakkut Naleraq illuatungiliuttunngorpoq Demokraatit liberaliusut assigisaanillu Atassut ilagalugit. Ajoqutaaginnarporli Demokraatit imaluunniit Atassut Naleqqamik suleqateqarumanngimmata.

Taamalu Naleqqap Inatsisartuni ilaasortaatitai sisamat tassaalerput arlaannaataluunniit ilagerusunngisai.

Jens Napaattuullu Naleqqami politikkikkut oqaseeqartartuusup tamanna nassuerutigaa.

Illuatungiliuttut tassapput Naleraq, Demokraatit aamma Atassut. 

Naleraq Inatsisartuni sisamanik issiasoqarpoq. Sisamat taakku tassaapput Jens Napaattooq, Hans Enoksen, Pele Broberg aamma Emanuel Nüko.

Demokraatit pingasunik ilaasortaatitaqarput.

Atassut marlunnik.


Siumut IA-lu Inatsisartuni amerlanerussuteqarput ilaasortanit tamanit 31-nit 22-nik ilaasortaatitaqarlutik.  

 - Illuatungiliuttut borgerligiusut imminnut mattupput. Partiitut uagut tamanna susinnanngilarput, KNR-imut oqarpoq.

Atassutip naapigiaanissamut periarfissaqarsorinngilaa 

Atassut siusinnerusukkut Naalakkersuisunut tapersersortaagaluarpoq, IA aamma Naleraq naalakkersuisooqatigiimmata. Tamannali iluatsinngilaq  – siornalu 24. novembari  Atassut tapersersuiunnaarpoq.  

Taamaakkaluartoq Naleqqap qanoq ittumilluunniit suleqatigiinnissaq neriuutigaa:

- Naapigiaanissamut  periarfissaqarfinni suleqatigiissinnaasasugut qularinngilara, siamasissumimmi isumaqatigiinnerit pangaaruteqarmata, Jens Napaattooq oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Illuatungiliuttut naalakkersuisoqatigiikkunnaartut pillugit: Tupaallaatissaanngilaq

Kisianni Atassut Demokraatillu taamaaliorumanngillat. 

- Takoreerparput Naleraq suliniuteqarmat uagut naapigiaaffigisinnaanngilluinnakkatsinnik. Assersuutigalugu naalagaaffinngortitsinissamik tapersersuisuunngilagut, Aamma kina kalaliviunersoq pillugu apeqqummi aamma inuussutissarsiornermik qullersanit pigineqartumik eqqarsartarnerat isumaqatiginngilarput, Aqqalu Jerimiassen Atassummi siulittaasuusoq oqarpoq. 

Inuussutissarsiorneq qullersanit pigineqartumik taaneqartartoq (planøkonomi) tassaavoq politikikkut-aningaasarsiornikkut periaaseq qeqqaniit oqartussaasunit annertoqisumik aqunneqartoq tunisassiornerup, suliffissaqarnerup aamma tunisassiornerup inernerinik agguaanerup tungaatigut. Tamatumunnga assersuutit marlussuit taaneqarsinnaasut tassaapput Sovjetunioniusimasoq aamma  Cuba.

Demokraatit Naleraqarnatik iluarinnissimaarput 

Jens Napaattuulli ilummuunnginnerarpaa partiini aappalaartunerarneqarmat:

- Eqqortumik oqaatiginninnerunngilaq Atassutip politikkerput planøkonomiskiunerarmagu. Tassami uagut ilaanneeriarluta Atassumminngaannit liberaliunerusarpugut, Jens Napaattooq oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Ataatsimut isigalugu: Naalakkersuisunut ilaasortat nutaat aaku

Aqqalu Jerimiassenip borgerligini tungujortuni suleqatigisai Demokraatit aamma Naleqqamik suleqaterumanngillat. Siulittaasoq Jens Frederik Nielsen taakkoqarnani iluarinnissimaarpoq. 

- Inatsisartuni suleqatigiinnerit iluarisimaarpavut. Ataatsimiititaliani tamani ilaasortaatitaqarpugut illuatungeriit suleqatgiinnerata aaqqissuuneqarnera pissutigalugu. Sunniuteqarnissatsinnik anguniakkatsinnut annertuumik taamatut iluaqatigaarput, oqarpoq.