Aki-Matilda Aajalu: Meeqqanut misileraataasunut taarsiissuteqartoqarnissaa pissusissamisoorpoq

Folketingimut nunatsinnit ilaasortat, Siumumit Aki-Matilda Høegh Damip aamma IA-mit Aaja Chemnitz Larsenip meeraanerminni misileraataasimasut danskit naalagaaffiannit taarsiivigineqalernerat nuannaarutigaat.
Folketingimut nunatsinnit ilaasortat, Siumumit Aki-Matilda Høegh Damip aamma IA-mit Aaja Chemnitz Larsenip meeraanerminni misileraataasimasut danskit naalagaaffiannit taarsiivigineqalernerat nuannaarutigaat. Assi © : Malik Milfeldt
Allattoq Anders Dall
februaarip 28-at 2022 16:42

Meeraanermi misileraataasimasut ullumikkut suli uumasortaat, arfinillit danskit naalagaaffiannit taarsiivigineqartussanngornerat ilaatigut nunatsinnit folketingimut ilaasortanit Christiansborgimiittunit nuannaarutigineqarpoq.

- Tamanna tusarakku nuannaarutigingaatsiarpara, Folketingimi ilaasortaq IA-meersoq, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.

- Meeraanerminni misileraataasimasut ilaat oqaloqatigaara, taassuma tallimanngormalli paasitinneqarsimanertik oqaatigaa. Pitsaalluinnartuusoraara. Ukiorpassuarni unammillissuteqarsimapput, politikeri oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Meeqqat misileraatigineqarsimasut naalagaaffimmit taarsiiffigineqartussanngortut

Naalagaaffiup meeraanerminnilu misileraataasimasut arfinillit akornanni isumaqatigiissuteqarnikkut taarsiissuteqarnissaq inissinneqarpoq. Isumaqatigiissuteqarnikkut inuit taakku arfinillit immikkut 250.000 koruuninnattussanngorput.

Tamanna folketingimut ilaasortaq, Siumumeersup, Aki-Matilda Høegh-Damip aamma nuannaarutigaa.

- Nuannaarutigaara meeraanerminni misileraataasimasut taarsiiffigineqarmata. Neriuppunga kissaatimik ilaat piviusunngortissinnaanngoraat soorlu ataatsip qimagutinnginnermini nunarput takoqqikkusukkaa. Pineqartut ilaqutaalu nunatsinnut uummammik pisumik tikilluaqqussavagut, Aki-Matilda Høegh-Dam tusagassiuutinut nalunaarummi oqarpoq.

Meeraanerminni misileraataasimasut arfinillit tamarmik nunatsinni najugaqanngillat.

Naalagaaffik eqqartuussisut suliassanngortikkaat

Nunatsinni meeqqat katillugit 22-t misileraateqarnermut atatillugu Danmarkimut 1951-mi aallartinneqarput.

Meeraallutik misiliutigineqartut 

Meeqqat 22-t 1951-imi misiliutaasussatut Kalaallit Nunaanniit Danmarkimut nassiunneqarput.

Meeqqat taakkua misileraanermi pingaarnertut inissisimapput, taamani meeqqat qallunaanngorsarneqarput maligassatut Kalaallit Nunaannut utersinnaaqqullugit.

Taakkuali angerlaramik kalaallisut oqalussinnaanngillat ilaquttaminnilu najugaqaqqusaanatik. Meeqqallu taamani Nuummi børnehjemmimi inissinneqarlutik. 

Meeqqat 22-t sinneri arfinillit ullumi suli inuupput. Taakkua 80-it missaanni ukioqarput.  

Misileraaneq meeqqanik qallunaanngorsaanissamik misileraaneruvoq, taakku taamaalillutik maligassiusutut nunatsinnut uteqqissinnaaqquneqarlutik.

Meeqqaniilli arlaannaalluunniit angajoqqaaminnut uteqqinngillat. Meeqqalli angerlarsimaffiannut ilaqutarsianullu inissinneqarput.

Meeqqanit 22-nit arfiniliinnaat ullumikkut uumapput, taakku ministeriunermit, Mette Frederiksenimit (S) Danmarkip misileraanermi ilaaneranut atatillugu pisortatigoortumik Danmark sinnerlugu utoqqatserfigineqarput.

Utoqqatsissuteqarnerli aningaasanik malitseqartinneqanngilaq. Taamaammat naalagaaffik eqqartuussssisunut suliassanngortinneqarpoq.

Pisimasuni kukkussutaasut qulaajarneqartut

Meeqqat misileraataasut pillugit suliaq nunatta Danmarkillu akornanni oqaluttuarisaaneranni ajoqusiisumi pingaarneruvoq. Aaja Chemnitz Larsen taama isumaqarpoq.

- Una ukiorpassuarni unammillissutigineqarpoq, meeqqanit misileraataasimasunit uumasunit ilungersunaatsiartoqarnissaa pisariaqarsimavoq. Taakku suliaqarluareerlutik qasukkarsinnaalerput, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq.

- Unami nunatta Danmarkillu akornanni oqaluttuarisaanermi kukkussutaasutut maanna kingumut qiviarluta kukkusututut isigisagut tamatta aaqqissuussiffigerusupparput, folketingimut ilaasortaq itisiliivoq.