Abelsen Kragilu atsioqatigiipput: Danskit meeqqanut inuusuttunullu tunngatillugu ikiuunnissaat qulakkeerpoq

Martha Abelsenip danskiniillu suleqatigisaata Astrid Kragip nunatsinni meeqqanut inuusuttunullu atugarliortunut suliniuteqarnerit pitsanngorsarneqarnissaannut Danmarkip tapiissuteqarnissaa pillugu isumaqatigiissuteqarput. Aamma piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu.
Isumaginninnermut naalakkersuisut, Martha Abelsenip (S) danskillu isumaginninnermut ministeriata, Astrid Kragip Danmarkip piffissamut sivisuumik tapersiinissaa atsioqatigiissutigaat. Assi © : Ane-Marie Petersen, KNR
Allattoq Christine Hyldal
oktobarip 10-at 2019 11:24
Nutserisoq Connie Fontain

Tasiilami nunattalu sinnerani meeqqanut inuusuttunullu atugarliortunut pissutsit pitsaanerulissapput.

Isumaginninnermut naalakkersuisup, Martha Abelsenip (S) danskillu isumaginninnermut ministeriata, Astrid Kragip Socialdemokraatineersup tamanna atsioqatigiissutigeqqammerpaat.

Pinerlunnerit unnerluutigineqarsimasut arfineq-pingasoriaammik amerlanerusut
- Kalaallit Nunaanni kinguaassiutitigut pinerlunnerit unnerluutigineqarsimasut Danmarkimi Savalimmiunilu pinerlunnernut unnerluutigineqarsimasunut sanilliullugit arfineq-pingsoriaammik amerlanerupput.
- Tasiilap inuttussusaa eqqarsaatigalugu meeqqanut inuusuttunullu kinguaassiutitigut pinerluttuliornernut tunngatillugu Kalaallit Nunaanni unnerluussinerpaaffiusarpoq.
- 2018-imi pinerlunnerit unnerluutigineqarsimasut 27 proccentii Tasiilami meeqqamik 15-iliineqanngitsumik kinguaassiutitigut atoqateqarnermut tunngapput, massa Kalaallit Nunaata inuisa kinguaassiutitigut atornerlunneqarsimasut 5 procentii Tasiilameersuusut.

- Kalaallit Nunaannit Danmarkimiillu oqartussaasoqarfiit assigiinngitsunik suliallit akornanni suleqatigiinneq massakkut aallartitarput Naalakkersuisut Danmarkimut saaffiginninnerata kinguneraa, suliamilu Kalaallit Nunaanni meeqqanut inuusuttunullu pissutsit qanoq ililluta pitsanngortinniarnissaat ukkatarineqassaaq, Martha Abelsen oqarpoq.

- Sulinermi amerlasuut ilanngunneqassapput – Kalaallit Nunaannilu meeqqat tamarmik toqqissisimasumik, peqqissumik pitsaasumillu meeqqatut inuuneqarnissaat akisussaaffittut tigussallugu. Suliap taassuma malinnaaviginissaa qilanaaraara, innersuussutit aaqqiissutissatullu siunnersuutit takunissaat qilanaaraarattaaq – takkulu malitseqartinneqarnissaat qulakkiissavara.

Danskit naalakkersuisui 80 millionit koruuninik atuiniartut

Suliaqarnermi nunatsinni meeqqat inuusuttullu atugarliortut – minnerunngitsumik meeqqat inuusuttullu sumiginnarneqarsimasut naapertuilluanngitsuliorfigineqarsimasullu pillugit suliniuteqarnerup piffissamut ungasissumut qanoq pitsanngorsarneqarsinnaanera ukkatarineqassaaq.

Danskit naalakkersuisui suliamut 80 millionit koruuninik immikkoortitserusuttut, danskit isumaginninnermut nunamullu namminermut ministeriat, Astrid Krag KNR-imut ippassaq oqarpoq. Aningaasallu taakku naammanngippata suli amerlanerusunik immikkoortitsisoqarnissaa Astrid Kragip ammaffigaa.

- Iliuuseriniakkagut tamaasa iliuuserisinnaanngikkutsigit, taava ukiut ingerlanerini suli aningaasaliisoqarnissaanut politikkikkut aalajangiisoqaqqissaaq. Imaassinnaavoq innersuussutit ukiuni sisamani suliaqarnissamit sivisunerusumik tikkuussisut, taamaassappat tamanna malinniassavarput, Astrid Krag oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Danskit isumaginninnermut ministeriat tikeraartoq: Nunatsinnut tapiissutaareersut 80 millionit koruuninik ilaneqarnissaat kissaatigigaa

- Kalaallit Nunaanni ajornartorsiutit ilungersunarput. Meeqqanik pingasunit ukiulinnik kinguaassiutitigut nappaatinik tunillatsissimasoqartoq, Tasiilamilu arnat 80 procentii kinguaassiutitigut naapertuilluanngitsuliorfiusimasut tusartarpavut.

- Tamanna ajornartorsiutip qanoq annertutigineranut takussutissiivoq, Astrid Krag oqarpoq.

Danskit naalakkersuisui nunatsinnut 5,3 millionit koruuninik qaammat kingulleq tunissuteqarpoq. Aningaasat taakku Tasiilami meeqqanut kinguaassiutitigut atornerlunneqarsimasunut atorneqassapput.

Suliassat allattorsimaffiat atsioqatigiissutigineqartoq

Suleqatigiinnissallu ingerlaqqinnissaanut suliassat allattorsimaffiat ullumi atsiorneqarpoq. Danskit naalakkersuisui nunatsinnilu Naalakkersuisut ataatsimut aqutsisoqatigiiffiannik allaqqaasiutigalugu pilersitsisoqassaaq, tassangalu meeqqat qanoq pitsaanerpaamik ikiorneqarnissaat innersuusiorfigineqassalluni.

Aqutsisoqatigiit isumaginninnermut nunamullu namminermut ministereqarfimmit aamma isumaginninnermut naalakkersuisoqarfimmit sinniisunik ilaatigut inuttalerneqarpoq, taakkulu aasamut innersuussiussapput.

AAMMA ATUARUK Danmarki 5,3 millioner koruuninik Tasiilamut tapiissuteqartoq

Aqutsisoqatigiit naapertuilluanngitsuliortoqartarneranik pinaveersaartitsinissamut innersuusiornermik saniatigut meeqqat naapertuilluanngitsuliorfigineqarsimasut qanoq pitsaanerpaamik ikiorneqassanersut aamma ukkatarissavaat.

Eqqunngitsuliortut aamma ukkatarineqassapput. Aqutsisoqatigiit naapertuilluanngitsuliortoqartarneranut suliat misissuiffigineqartarnerat qanoq pitsanngorsarneqassanersoq aamma misissussavaat, eqqunngitsuliortullu katsorsarneqarnissaat nalinginnaasumillu inuuneqaqqilernissaat aamma ukkatarissavaat.

Naalakkersuisut Tasiilami meeqqat ikiorneqarnissaannut tunngatillugu Danmarkimit aasalersoq ikioqqoreerneratigut Danmark tapiissuteqarpoq. DR-ip Tasiilami meeqqat inuusuttullu atugaat avaanngunartut pillugit pisimasuinnik tunngaveqartumik isiginnaagassiaa: "Byen hvor børn forsvinder" aallakaatinneqareersorlu taama ikioqqusoqarpoq.