USA-p Kinallu isumaqatigiinniarnerit unittooqqasut nangeqqinnialeraat

USA-p Kinallu niuernermi isumaqatigiinniarnerit unittoorsimasut, qaammatini qassiiusuni oqaatsitigut sorsuutaareersut akitsuutinillu qaffaasoqartaareersoq nangeqqinnialerpaat.
- Isumaqatigiissuteqarusussuteqarnerat aatsaat misigaara. Isumaqarpunga ajunngilluinnartoq, Donald Trump oqarpoq. Assi © : Scanpix
Allattoq Ritzau
aggustip 27-at 2019 09:50
Nutserisoq Mads Lynge

Kina USA-mik isumaqatiginninniaqqilerpoq.

USA-p præsidentia Donald Trump, nunat suliffiuaqarfiusut annerit arfineq-marluk, tassa nunat G7-imi ilaasortat, Frankrigimi Biarritzimi ataatsimiinnerannut atatillugu taama nalunaaruteqarpoq.    

Kina USA-mut ippassaani unnukkut saaffiginnissimasoq Trumpip oqaatigaa, isumaqatiginninniaqqittoqalernissaa Kinamit kissaatigineqarluni. Oqaloqatigiittoqarluartoq Trumpip oqaatigaa. Nutaarsiassaqartitsivik AP taama allaaserisaqarpoq.

- Isumaqatigiissuteqarusussuteqarnerat aatsaat misigaara. Isumaqarpunga ajunngilluinnartoq, Donald Trump oqarpoq.

Isumaqatigiinniarnermi suut oqallisiginiarnerlugit Trumpip itinerusumik oqaatiginngilaa. Aammattaaq Kinap præsidentia, Xi Jinping toqqaannartumik atassuteqarfiginerlugu akissuteqarfiginngilaa.

AAMMA ATUARUK Trumpip Kina niueqatigiinnermik ajornerujussuarmik isumaqatigiissusiornissamik sioorasaaraa

USA-p nioqqutissanik Kinameersunut akitsuutinik qanittukkut qaffaaqqimmat, USA-p Kinallu niueqatigiinnikkut aaqqiagiinngissuteqarnerat, piginneqataassutit nalinginik nunani tamalaani appartitsisoq, sakkortuseqqippoq.

Akitsuutinik qaffaaneq oktobarip aallaqqaataanni atuutilissapput.

Tamatuma saniatigut Kinamit nioqqutissat akitsuutaasa qaavatigut 300 milliardinik akitsuuserbussaat tassa ullumikkut 10 procentimik akitsuuseqqasut 15 procentimik akitsuuteqalersillugit qaffanniarneqarluni.

Nunat taakku marluk isumaqatigiissitsiniartartuisa Washingtonimi qaammatip tulliani naapinnissaat naatsorsuutigineqartoq, nutaarsiassaqartitsiviup AP-p allaaseraa.