Sammisaq: Nunarput qitiusoq

Tusagassiortunik katersortitsineq: Naalakkersuisut mattussinngillat, kisianni sunut tamanut piareersartut

Naalakkersuisut tusagassiortunik katersortitsineq naammasseqammerluinnarpaat, taakku mattussinatik kisianni pisinnaasunut tamanut piareersarlutik innuttaasullu annerusumik paasissutissiissuteqarfigiumaarlugit oqaatigaat.
Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
Allattoq Markus Valentin
januaarip 20-at 2026 11:49
Nutserisoq Connie Fontain

- Sakkutuuliisoqarsinnaanera mattunneqanngitsoq, kisianni ilimananngilaq. Sunut tamanut piareersimasariaqarpugut, periarfissaatillugu.

Naalakkersuisut siulittaasuat, Jens-Frederik Nielsen (D) tusagassiortunik ullumi katersortitsinermi oqarpoq.

Taassuma tullersortaa, Múte B. Egede (IA) tusagassiortunik katersortitsinermi aamma peqataavoq.

Politikerit marluullutik pingasunik pingaartumik oqariartuuteqarput:

Amerikamiut præsidentiata sakkutuuliisoqarsinnaanera mattutinngilaa, taamaammat naalakkersuisut aamma mattutinngilaat, suullu tamarmik piareersimaffigerusullugit.

Oqartussat upalungaarsimanermut atatillugu ataqatigiissaarneqassapput.

Naalakkersuisut innuttaasunut tamanut paasissutissiinermik suliaqassapput.

Innuttaasunut paasissutissat

Múte B. Egedep innuttaasut ullunut tallimanut naammattumik nerisassaateqarnissaat tusagassiortunik katersortitsinerminni kaammattuutigaa.

- Suut tamarmik peratarsinnaasut mattunneqanngitsut piareersimaffigissavagut. Naalagaaffik suleqatigingaatsiarparput, taanna oqarpoq.

Naalakkersuisut innuttaasunut paasissutissiinermik piffissami tulliuttumi suliaqassapput.

- Innuttaasunut tamanut paasissutissiinissamik suliaqarpugut, Múte B. Egede oqarpoq, nangillunilu:

- Naalakkersuisut inuiaqatigiinnut ulluni tulliuttuni assigiinngitsunik nalunaaruteqartassapput, tassani ataasiakkaat qanoq iliorsinnaanerannut malittarisassanik ilitsersuutinillu saqqummiussisassaagut.

Tiguaasoqarnissaa nunanit allanit ilimagineqarpoq, naalakkersuisuniilli allatut nipeqartoqarluni eqqissisaavusi. Sooruna aatsaat maannakkut piareersimaqqusisusi?

- Naalakkersuisut nalunaarutigisartagaat aallaqqaammulli ilungersunarluinnarput. Sakkutuulersortoqarnissaa ilimananngilaq, kisianni suli mattussinnaanngilarput. Suut tamaasa piareersimaffigissavagut, periarfissaqartillugu, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Jens-Frederik Nielsenip naalakkersuisut sooq siusinnerusukkut pilersaarusiorsimannginnersut aalajangersimasumik akissuteqarfiginngilaa.

Taassuma KNR-imit januaarip aqqaneq-aappaanni apersorneqarnermini pissutsit ’ilungersunartut’ aatsaat oqaatigaa.

Naalakkersuisullu siulittaasuata USA-mit siooranartut annikinnerusumik oqaatigisarsimavai.

Múte B. Egedep naalakkersuisut tusagasiortunik katersortitsinerit arlallit imaluunniit tusagassiiviit aqqutigalugit paasissutissiisarnissaat ilanngullugu oqaatigaa.

Upalungaarsimanermi eqimattat ataqatigiissaarneqartut

Upalungaarsimanerni eqimattanik ataqatigiissaarisoqartoq, Múte B. Egedep tusagassiortunik katersortitsinermi oqaatigaa.

Eqimattaq oqartussanik attuumassuteqartunik assigiinngitsunik soorlu naalakkersuisoqarfinnik, Kalaallit Nunaanni Politiinit, Issittumi Sakkutooqarfimmik ilaatigut ilaqassaaq.

- Eqimattaq inuiaqatigiit qanoq iliuuseqarnissatsinnik paasissutissiissaaq. Taanna atortussatut atorneqalissaaq.

Tamatuma kingorna naalakkersuisut upalungaarsimanermut piareersaarnermut assigiinngitsut suut suleqatigiissutigineraat oqaatigaa.

Tassani innaallagissamik attaveqaqatigiiffinnillu qamittoornerit pineqarput.

Tamatuma kingorna innuttaasut piareersimanissaannut naalakkersuisut kisimik akisussaanngitsut erseqqissaatigaa. Inuit ataasiakkaat aamma akisussaaffeqarput.

- Tamatta piareersimanissamut pisussaaffeqarpugut. Ataatsimuussaagut, tamanna tamanit ujartorneqarpoq, Múte B. Egede oqarpoq.

Jens-Frederik Nielsenip aamma Múte B. Egedep naalakkersuisut suliniutaannik nutaanik saqqummiinerisa kingorna tusagassiortut apeqquteqarsinnaapput.

Uanilu Amerikamiut præsidentianit, Donald Trumpimit siooranartoqarnera tusagassiortut sammineruaat.

Sakkutooqarnikkut nukittorsarnissaq pisariaqartoq

USA-mut pissutsinut tunngasut tikinneqarmata Múte B. Egedep naalakkersuisut tamatuma oqaluuserinissaa ajornakusoortoq paasisinnaagaat oqaatigaa.

- Meeqqanut utoqqarnullu pissutsit oqaluuserigaangatsigit misigissutsit initusut malugisinnaavarput. Piffissaq uagutsinnut ilungersunarpoq, naalakkersuisut siulittaasuata tullersortaa oqarpoq.

Naallu pissutsit ilungersunaraluartut innuttaasut naalakkersuisullu USA-mit piffissami aggersumi suli kimigiisertoqarnerunissaa naatsorsuutigisariaqarpaat.

Naalakkersuisut pissutsit sakkutuuliisoqarnissaanut ineriartornissaa ilimaginngilaat. Tamanna Jens-Frederik Nielsenip Múte B. Egedellu oqaatigaat.

Tamannali mattunneqarsinnaanngilaq. Tamanna Donald Trumpip mattussinnginneranik pissuteqarpoq.

- Illersornissaq qiviarutsigu nunanit allanit sakkussiorneq sukannernerulersinneqarpoq. Sakkutooqarnikkut najuuttoqarnerulersittariaqarparput, Múte B. Egede oqarpoq.

Jens-Frederik Nielsenip pissutsit qanoq nassuiaatigerusunnerai, DR-imit tusagassiortup apeqqutigaa.

- Nunarput piginiarlugu tiguarniarlugu oqaatigimmagu suulluunniit mattussinnaanngilagut. Nunat tamalaat malittarisassaannik malinninnginneq akuersaarneqarsinnaanngilaq. Ukiorpassuarni iligaagut, annerusumillu suleqatigerusullugit, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Múte B. Egedep Kalaallit Nunaat USA-mut akeraanngisaannartoq oqaatigaa.

- Nunat killiit nunat avannarliit assigalugit tatiginartuujuartuuvugut. Tusagassiorfiit aqqutigalugit suli tatisimannittumik nalunaaruteqarnermi pissutsit naalakkersuisunut ilungersunarput. Akerliliilluta maani iliuuseqarluni nunatsinni (sakkutooqarnikkut aaqq.) najuuttoqarneranik sungiusarnernillu amerlisaanerput oqaatigaarput,

EU aamma Trumpip oqalugiarnissaa

DR-imit tusagassiortup Kalaallit Nunaata EU-mik suleqateqarnerulernera nunatta EU-mut ilaalerusunneranik aamma isumaqarnersoq apeqqutigaa.

Naalakkersuisut siulittaasuata tamanna itigartitsissutigaa.

- EU-mik suleqateqartorujussuuvugut. Piffissami sivisoorujussuarmi suleqatigaarput. EU-mi ilaasortat ilaattut pissanngilagut, kisianni annerusumik suleqatiginnikkusuppugut, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Múte B. Egede assinganik oqariartuuteqarpoq.

- Iligiit suleqatigiittussaapput, EU-mullu ilaasortaalernissaq siunertaanngilaq, nunatsinnulli iluaqutaasumik annerusumik suleqatigiinnissamut. Ukiuni arlalinni tamanna sulissutigaarput.

- Nunatsinni tunngaviusumik naleqartitatsinni pingaarnerpaaq malillugu maanna sulivugut: namminiilivinneq, tamat oqartussaaqataanerat aamma nunanut allanut ataqqinninneq. Tassani maanna saassussisoqarpoq. Ilungersunartut suliareqqaariarlugit allat kingorna tikikkumaarpagut.

Donald Trump World Economic Forum Schweizimi ataatsimiinnerani Davosimi aqagu oqalugiassaaq.

Taamaammat Jens-Frederik Nielsenip USA-p kimigiisernerata qaangiunnissaata tungaanut EU akerliliisinnaassanersoq ernumassutigineraa tusagassiortup paaserusuppaa.

- Naalakkersuisut Davosimi ataatsimiinnermi peqataassanngillat, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

- Nunarsuup aaqqissuussaanera, nunat innarligassaannginnerannut aamma nunat tamalaat inatsisaannik ataqqinninneq nunanut ataatsimoortitsisussat oqaluuseraagut.  Iligisatsinnit tapersersorneqarneq nuannaarutigaarput, kisianni nunarsuup aaqqissuussaanera aamma ataqqissavarput.

- Pinnguartoqanngilaq, nunarsuup aaqqissuussaanera aserorsinnaavoq. Tamanna pitsaasuunavianngilaq. USA qanimut suleqatigaarput, oqaloqatigiinnikkullu ullumikkut suleqatigiinnitsinnit annerusumik suli suleqatigiissinnaavugut.