Smartphonemik atuinerpit nukeerukkiartortippaatit

Smartphonemik atuivallaarneq sulinermi ajoqusernertulli timimut akornutaatigisinnaavoq, tamannalu ilisimatuut ernumanartoqartippaat. Nittartagaq Videnskab.dk taama allaaserisaqarpoq.
Assi © : Flickr
Allattoq Kenneth Elkjær
septembarip 08-at 2016 11:25
Nutserisoq Simon Uldum -

Smartphonemimmi atuivallaarnikkut nukitta imminnut atassuteqarnermik ilaa annaasinnaagaat, Danmarkimi ilisimatusaatigineqartumi atuagassiami Clinical Neurophysiologymi saqqummersinneqartumi ersersinneqarpoq.

- Mobilinik atuisut nukiminnik sivisuumik anniaateqartut nukiisa atassuteqarnerisa affaannanngorsimanera takusinnaavarput. Nukiit atassuteqarnerisa patajaassusiat mobilinik atuisuni ajorneruvoq, Pascal Madeleine, Aalborgip Universitetiani Institut for Medicin og Sundhedsteknologimi timersorneq ergonomilu pillugit professoriusoq Videnskab.dk-mut taama oqarpoq.

Smartphonenik atuisupilussuit taamaalillutik nukimikkut akornuteqalersinnaapput, nukiit assigiinngitsut ataatsikkut atorlugit suliaqarsinnaaneq taakkununnga ajornarnerulersarmat.

Smartphonenik atuisupilussuit nukiisa atassuteqarnerinik misissuinikkut ilisimatuut takusinnaavaat mobilinik atuisuni assersuutigalugu tuimikkut, pukutsumikkut kullukkulluunniit sivisuumik annerisaqartuni, nukiit atassuteqarnerat sakkukillerujussuartartoq.

Nukiillu atassuteqarnerisa sakkukillinerat timip nukinginut tamanut akornutaalersinnaavoq, Pascal Madeleine taama oqaluttuarpoq.

- Pisukkaangavit nukiit assigiinngitsut ataatsikkut atortarpatit - uppativit nukii, nakaavit nukii allaallumi aamma nalivit nukii. Aalanerillu taanna nukinni ataqatigiissarneqassappat, qaratsavit qiteqqavillu nukitit aquttariaqarpaat eqqortumik aalatinnissaat tulleriissarniarlugu. Nipilersoqatigiissuarni nipilersuutit tulleriissarnerinut assersuunneqarsinnaavoq, ilisimatooq oqarpoq.

- Nukitit annerusumik minnerusumilluunniit atassutaaruteqqasimappata, tamanna tulleriissaanerinermut akornutaalissaaq timillu nukinginut tamanut akornutaalerluni, Pascal Madeleine oqarpoq.

Mobilimik atuisut 40-t elektrodenik attavilersorlugit assigiinngitsunik suliaqartillugit nukiit akornanni elektricitetip uuttortarneratigut mobilimik atuinerup kingunerlutsitsisarnera misissoqqissaarneqartoq, ilisimatooq nassuiaavoq.

* Peqataasut 20-t pukutsumikkut, tuimikkut, passimikkut kullumikkulluunniit sivisuumik anniaateqartuupput.

* 20-t anniaateqanngillat.

- Anniaateqartut anniaateqanngitsullu immikkut uuttortaaviginerisigut anniaateqartuni suut allaanerussuteqarnersut paasisinnaasimavarput, Pascal Madeleine nassuiaavoq.

Inuit misileraarnermi peqataasut talikkut, passikkut, pukutsukkut tuikkullu elektroderpassuarnik attavilersorlugit qarasaasiakkut smartphonekkullu minutsit pingasukkuutaarlugit allatsinneqarput. Mobilinik atuisut inussamik ataatsimik allaqquneqarput kingornalu inussat marluk atorlugit.

- Sivisuumik anniaateqartut nukiini anniaateqarfigisaanni atassuteqarnerit attaveqaqatigiinnerillu nalinginnaasumik ajornerusut takusinnaavarput, Pascal Madeleine taama oqaluttuarpoq.

Allaaaserinnittuuvoq Videnskab.dk