Siumut: Kilisaat kivinikoq qaqinneqassaaq

Siumup immikkoortortaqarfiata raajarniut kivinikoq Qasigiannguit avataanit qaqinneqarnissaa piumasaraa.
Issittumi Sakkutooqarfiup oqarnera naapertorlugu dieselimik uulia kilisaammiittoq kivinerata nalaani 50.000 literit missaanniippoq. Assi © : Arktisk Kommando
Allattoq Christine Hyldal
maajip 18-at 2021 10:38
Nutserisoq Connie Fontain

Siumup kilisaat kivinikoq, Polar Aassik immap naqqanit qaqinneqartikkusuppaa.

Kilisaat marsip ulluisa 17-anni kivigamili tassaniilerpoq – Kommune Qeqertalimmi Siumup kilisaat maanna qaqitsikkusuppaa.

- Imartatsinnik avatangiisitsinnillu mingutsitsineq minnerpaaffilerniarlugu Qasigiannguit avatinnguani kilisaat kivisoq piaartumik qaqinneqarnissaa sulissutigineqartariaqar-poq, qaqinneqarsinnaaneralu ajornarpat ikummatissanut tankii imaarneqarnissaat pisariaqarpoq, Kommune Qeqertalimmi Siumup gruppiani siulittaasoq, Aqqa Samuelsen oqarpoq.

Siumut kilisaatip qaqinneqarnissaanik Qeqertalimmi piumasaqartuni siulliunngilaq.

Issittumi Sakkutooqarfiup Namminersorlutik Oqartussat peqatigalugit kilisaat immap naqqaniiginnassanersoq imaluunniit mingutsitsisoqaqqinnginnissaa pinaveersaartinniarlugu immap naqqanit qaqinneqassanersoq misissuiffigaat.

Ikummatissanut tankit imaarneqassasut

Issittumi Sakkutooqarfiup oqarnera naapertorlugu dieselimik uulia kilisaammiittoq kivinerata nalaani 50.000 literit missaanniippoq.

- Imartarput avatangiiserpullu inuussutissarsiornikkut toqqammavittut pinngitsoorneqarsinnaanngit-soq pingaarutilittullu inissisimasoq, ukiuni arlalinni mingutsinneqartussanngornera akuersaanngilarput, Aqqa Samuelsen oqarpoq.

Raajarniut Polar Aassik marsip ulluisa 17-ianni kivivoq, uulialu dieseliusoq tamatuma kingorna immap qaanut siaruaappoq.

Kilisaatip ikummatissamut tankiisa imaarneqarnissaat Namminersorlutik Oqartussat piumasarereerpaat. Issittumi Sakkutooqarfik mingutsitsisoqarneranik nakkutiginninnermik misiliummillu tigusisarnermi ikiuuppoq.

AAMMA ATUARUK Namminersorlutik Oqartussat kilisaat kivinikoq uuliaajaqqugaat

Issittumi Sakkutooqarfiulli suliaqarnera akeqarpoq, uuliallu ikummatissamik imaarneqarnissaanut akiligassaq ilanngukkaanni millionilinnik akiligassiinermik kinguneqarsinnaavoq.

Akiligassarlu taanna kilisaatip piginnittuata, Polar Seafoodip akiligassarissavaa.

Aalisarnermik unitsitsisoqassanngitsoq

Mingutsitsisoqarneralu Aarhus Universitetianit Center for Miljø og Energip aamma ernumanartoqartippaa.

Piffimmilu kilisaatip sumiiffiata eqqaani aalisarnerup uuliamik aniasoqarunnaarnissaata tungaanut unitsikkallarneqarnissaa innersuussutigaat.

Aalisarnerulli unitsinneqarnissaa orniginanngitsoq, aalisarnermut piniarnermullu naalakkersuisup, Aqqaluaq B. Egedep Inuit Ataqatigiinneersup paasissutissiissutigaa.

- Aalisakkat umiuffiusup nalaaneersut pitsaannginnerarlugit Royal Greenland nalunaaruteqarnikuunngilaq, taanna KNR-imut allappoq.

- Tamanna tunngavigalugu Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoqarfik aalajangerpoq pissutsit qanoq ineriartorumaarnerannut utaqqimaarallarumalluni, taamaattumillu massakkuugallartoq imartami pineqartumi aalisartoqannginnissaanik unitsitsigallarumanatik.

AAMMA ATUARUK Naalakkersuisoq afviser fiske-pause nær sunket trawler

KNR-p Royal Greenland Qeqertarsuup Tunuani – aamma kilisaatip kiviffiata nalaani tunitsiviusartoq oqaloqatigaa.

Royal Greenlandip pisut kingunerisaanik akornutaasunik maluniagaqanngilaq.

Arktisk kommandomit tusakkat kingulliit naapertorlugit imartap tamatuma nalaani alaatsinaannermi, imartaq tamanna suli uuliamik seerinikumik peqarpoq. Kilisaammiillu uulia ullormut 5 liiteri missaaniittoq seerisarluni.

Tamannalu naammaginanngitsoq, Siumumit Aqqa Samuelsen oqarpoq. 

- Qasigiannguit avatinnguani kilisaat kivisoq ajunaarnersuartut oqaatigineqarsinnaasoq qarsupinne-qarsinnaanngilaq suusupagineqarsinnaananilu. Innuttaasut kilisaatip kivisup qanittuani najugallit toqqissisimanngissuteqarnerat paasilluarsinnaavarput, Aqqa Samuelsen oqarpoq.

Kilisaap immap naqqani 312 meterinik itissusilimmiippoq.