Savalimmiut imartamut piginnittoorusuppoq

Danmark Savalimmiut peqatigalugit, Savalimmiut kujataani immap naqqani, kvadratkilometerini tuusintilikkaani, uuliamik gassimillu ujaasilluni qillererusuppoq, tamannalu tunngavilugu FN-imut allagaqarluni.
Allattoq Elisa Isaksen
apriilip 01-at 2011 09:01

Taamaattumik qallunaat Savalimmiormiullu aallartitaat, immap naqqata nunavimmut atasortaata killinganut tunngasumik piumasaqaateqarlutik, New Yorkimi Naalagaaffiit Peqatigiit qullersaqarfianni kommissionimut ippassaq tunniussipput.

- Suliassaq pingaaruteqarluinnarpoq, Naalagaaffeqatigiinnullu ukiuni tulliuttuni amerlasuuni pingaaruteqalersinnaalluni, ippassaq tunniussinermut atatillugu Danmarkimi nunanut allanut ministeri Lene Espersen oqarpoq.

Immap naqqani tamaani pisuussutinik nalitoorujussuarnik, soorlu uuliamik gassimillu peqassasoq, nunat arlallit isumaqarput.

Inuiaat pisinnaatitaaffii pineqartillugit, nunat sinerissamiit avammut 200 sømil-it angullugit piginnittussaapput. Killeqarfiup taassuma avataaniittut oqaasissaqarfiginissaannut, uppernarsaammik Kommissionimut tunniussisussaapput.

Savalimmiut kujataaniittoq immap naqqa soqutigineqartorujussuuvoq, aamma Irland aamma Tuluit Nunaat tamaani piginnittoorusupput. Islandip aamma piginnittoorusulluni nalunaaruteqarnissaa naatsorsuutigineqarpoq.

Savalimmiut kujataani immap naqqanut piginnittuuniunneq Danmarkip anguniagaasa aapparaat, tassami Kalaallit Nunaata Savalimmiullu oqartussat suleqatigalugit nunat pineqartut avataanni imartat tallimat, katillugu 1 million kvadratkilometeriusut piginnittuuffiginisssaat 2014-inngortinnagu anguniarpaat. Imartat ilaannut Rusland Canadalu unammillertigaat.