Rusland avannaqqullugu kangianut aqqut aatsaat taama atorneqartigaaq

Suez-kanalikkoornermut taarsiullugu Rusland avannaqqullugu kangianut aqqut atorlugu assartuisarneq siorna aatsaat taama annertutigaaq. Umiarsuit 71-t katillugit 1,36 mio. tonsinik useqarlutik Kangianit illuanulluunniit Europamut assartuisimapput, pingaarnertut userisarsimavaat saviminissaq gassilu pinngortitameersoq.
Allattoq mlk, Simon Uldum
januaarip 28-at 2014 06:58

Kinamilu, Japanimi Koreamilu umiarsuaatileqatigiit ukiuni aggersuni tassuuna assartuinissamik soqutiginnikkaluttuinnassapput. Japanimiu ingeniøri umiarsuarnillu angallannerup iluani umiarsualiviornermilu pilersaarusiornermut immikkut ilisimasalik, Dr. Otsuka Natsuhiko, Nunat avannarliit Kangini pissutsinik ilisimatusarfimmut Niasimut ippassaq pulaarnerminut atatillugu taama naliliivoq.

Dr. Otsuka Natsuhikolli angallanneq annertoorujussuanngussangatinngilaa. Rusland avannaqqullugu kangianut aqqutikkoorunneqarsinaasut Suez-kanalikkoorunneqarsinnaasut 1 procenteriinnarpaat, nassuiaavoq. Kinamiilli anguniarneqarpoq 2020-mi nunap assartugassaataata 5 aamma 15-it missaat Rusland avannaqqullugu kangianut aqqutikkoorunneqartalissasut.

Dr. Otsuka Natsuhiko Nunat tamalaat Imarsiornerup iluani økonomit kattuffiannit IAME-mit allaaserisaminut qanittukkut akissarsitinneqarpoq. Allaaserisamini aqqutit nalinginnaasut atornagit Rusland avannaqqullugu kangianut aqqutikkoornermi aningaasatigut sipaarutaasinnaasut misissuiffigisimavai.

Ilisimatuussutsikkut sullissiviup Niasip Issittumi Kangiata suliaqarnera pillugu ilisimatuussutsikkut suliniut 2012-imi aallartippaa, ilaatigut nunat kangiamiut Issittumi Siunnersuisooqatigiinni alaatsinaattut qanittukkut inissisimalernerannik Issittumilu inuussutissarsiornikkut soqutigisaannik misissuiffiusoq. Aammattaaq ilisimatuut Niasimeersut nalunaarusiamut "Kalaallit Nunaannut iluaqutaaqqullugu"-mut qanittukkut saqqummersinneqartumut toqqammavissatut nalunaarusiat ilaannik suliaqarsimapput.