Puisit qaammataasakkut aallakaatitsissutillit

Qasigissat arfineq-pingasut, ussuk ataaseq natserlu ataaseq Nunap Isuata qanittuani qaammataasakkut aallakaatitsissuserneqarput, ilisimatuut arlallit Pinngortitaleriffimmeersut Danmarks Miljøundersøgelsemeersullu ikkussuisuullutik.
Allattoq Jaaku Lyberth
septembarip 15-at 2009 11:49

Qaammataasakkoortumik malittarinninneq Pinngortitaleriffimmeersumit Aqqalu Rosing-Asvid-imit aqunneqarpoq.

Puisit aallakaatitsissutinik assigiinngitsunik marlunnik atortulerneqarput. Aappaa amianut nipititaavoq aappaalu seqquata aappaanut ”tajatut” ikkunneqarsimalluni. Qasigissat aallakaatitsissuserneqartut tamarmik inersimasuupput. Puisit pineqartut eqqissisimatinneqartarput maajip aallaqqaataaniit oktobarip aallaqqaataanut, piniartulli allallu pinialuttartut qinnuigineqarput puisit taamatut nassitsissutillit issunnaveersaaqqullugit oktobari aallartereeraluarpalluunniit, taakkuami paasissutissanik ilisimatuunut nassiussuiniassammata.

Nassitsissutit puisit ingerlaasiannik aqqaamasarnerannillu paasissutissanik qaammataasakkoortumik ilisimatuut allaffiinut nassitsiuartussaapput. Qasigissanik ussummillu qaammataasakkoortumik Nunatsinni aatsaat pernaammik aallakaatitsissusiliisoqarpoq. Kalaallit Nunaanni uumasut nungutaanissamik navianartorsiortitaasut allattorsimaffianni qasigiaq "aarlerinartumik navianartorsiortutut” nalunaarsugaavoq, ussulli nalunaarsimalluni ”paasissutissanik peqanngimmat qanoq innerat naliliiffigineqarsinnaanngitsoq", Pinngortitaleriffik tusagassiuutinut nalunaaruteqarluni taamatut allappoq.

Qasigissat eqqissisitaanissaat Pinngortitaleriffiup ukiorpassuanngortuni inassutigisarsimavaa, aamma Atlantikup Avannaani miluumasut imarmiut pillugit Kommissionip (NAMMCOp) qasigiaq Kalaallit Nunaanni nunguinnassanngippat piniarneqarnerata unitsinneqarnissaa inassutigisimavaa.