Puisinik toqoraanissaq qallunaat amerlanerussutillit tapersersorpaat

Danmarkimi puisit amerliartorpallaalernerat pillugu aalisartut maalaaruteqarnerisa kingunerannik, puisinik toqoraanissaq Danmarkimi politikkikkut amerlanerussutillit tapersissagaat maanna ilimanarsivoq. KNAPK-mi ”Inuit Sila”-mut suliniutinut allaffianni tamanna iluarusuutigaat.
januaarip 07-at 2014 13:00

Venstremi, Radikaleni kiisalu Socialdemokratini aalisarneq pillugu oqaaseqartartut Politikenimut oqaatigaat, Østersøenimi Nordsømilu puisit toqorarneqarnissaat tapersersorlugu. Sigguttuulli natsiillu illersorneqarnissaat nunanit tamanit illersorneqarmat tamanna imaaliallaannaq aallartinneqarsinnaanngilaq.

 -Puisimmi piniaqqusaanngillat, taamaammat ikisarniassagutsigit tamatuma pisariaqarluinnarnera allanut uppernarsartariaqarparput. Ajornartorsiut pillugu aalisartut uppernarsaateqartariaqarput. Uumasummi ikilisarnissaat misigissutsikkut annertuumik attuisartoq ilisimavarput, Bjarne Laustsen, Socialdemokratit aalisarneq pillugu oqaaseqartartuat oqarpoq.

Danmarkimi nunap iluata imartaani sigguttuut natsiillu amerliartupiloornerat,  DTU Aqua-mi Finn Larsenimit ilumoornerarneqarpoq. Ukiut ingerlaneranni marloriarluni puisit akornanni nappaatit tuniluunnerisa nalaat eqqaassanngikkaanni, ukiuni amerlisuni natsiit ukiumut 8-10 procentimik amerliartornikuupput. Danmarkip imartaani maannakkut natsiit 16.000-iupput.

Qallunaalli aalisartut qanoq ikiorserneqassanersut ilisimatuut suli naluaat. Apeqqutaavormi puisit ilaannaat imaluunniit tamarmik qassutini nerisassiornissartik sungiussimaneraat.

- Naluarpummi immikkut piginnaanillit ajornartorsiutaanersut imaluunniit puisit tamarmik taamatut sunigussisimanersut. Uanga isumaqarpunga apeqqut tamanna pingaaruteqartoq. Puisit ikittuinnaat immikkut piginnaanillit kisimik qassutini nerisassiortarpata puisit ikittuinnaat toqorartariaqassapput, tamannali nalinginnaasumik piginnaaneqarnerannik pissuteqarpat puiserparujussuit toqorartariaqassapput, Finn Larsen oqarpoq.

Suliniummut ”Inuit Sila”-mut atatillugu allaffimmi nuannappalupput.
- Tamanna piviusunik qanillattuinerussaaq: Tassami puisi uumasuuvoq inequgalugu uumasuutissassiaanngitsoq. Kalaallit pinairtut sinnerlugit nuannaaqaanga, ataqatigiissaarisoq Ole Ørum oqarpoq, qallunaallu allaanersumik isummertalernerat puisit pillugit paasititsiniaanermi tamatuma atorneqarsinaanissaa kissaatiginerarlugu.

Politikenimi allaaserisaq naapertorlugu, Danmarkimi avatangiisit pillugit ministerip Ida Aukenip puisit amerlassusaasa ikilisarnerunissaat qajassuarluni tapersersorpaa, puisilli piniarneqarnissaat nunat tamat inerteqqutigippassuk kikkulluunniit puisinniarnissaat akuerisinnaannginnerarlugu. Danmarkimi aalisartut soorlu qassutaannik aseruigaangata natsiit ataasiakkaat toqunneqarnissaat immikkut qinnuteqaateqarnikkut akuersissutigineqarsinnaavoq. Sigguttuulli piniaqqusaanngilluinnarput.