Politikerit Uffe pillugu: Kalaallit Nunaat kalaallillu ikinngummik annaasaqarput

Uffe Ellemann-Jensen Kalaallit Nunaannik tapersersuisuuvoq aamma isumaqatigiinngikkaluaraangamilluunniit. Politikerit arlallit nunatsinneersut taama isumaqarput. Uffe Ellemann-Jensen eqqissilluni sapaammi unnuakkut toquvoq.
- Kalaallit Nunaat kalaallillu asavai. Nunani tamalaani ataatsimiittarfissuit kisiisa pinnagit, inuilli akornanni qanimut akuunissani nuannaraa. Tassa nukittoqqutaa, Lars-Emil Johansen oqarpoq. Assi © : Bo Amstrup/Ritzau Scanpix
juunip 19-at 2022 18:49

- Kalaallit Nunaannik sutigut tamatigut tapersersuilluartumik inuttut politikkikkullu annaasaqarpugut. Nuannersuinnarnik eqqaamasaqarfigaara. Inutsialassuaq annaavarput, Kalaallit Nunaat kalaallillu ikinngutaalluartumik annaasaqarpoq.

Aqqaluk Lynge (IA), 1984-imit 1988-ip tungaanut naalakkersuisuusimasoq, KNR-imut taama oqarpoq.

- Naak politikkikkut isumaqatigiinngissuteqarsinnaagaluarluta suut tamaasa oqaloqatigiissutigisinnaavagut, suliassallu torersumik naammassisinnaallugit, taanna oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Uffe Ellemann-Jensen er død

Naalakkersuisunut siulittaasuusimasup Lars-Emil Johansenip, Siumumeersup, Uffe Ellemann-Jensen qanimut aamma suleqatigisimavaa.  


Uffe Ellemann-Jensen Ilisimatusarfiup pilersinneqarnissaanut ataatsimiititaliami ilaasortaavoq, Aqqaluk Lynge aamma ilaasortaaqatigalugu.
Asseq: Karline Platou.

-- Uffe Ellemann-Jensen Juuntaallu inuttut kammagiipput, ikinngutigiipput, qanigisariittorujussuupput, angalaqatigiittarlutik, Avanersuarmi qimusseqatigiittarlutik, Kalaallit Nunaat tamakkingajallugu angalaqatigiittarlutik. Sorpassuartigut Uffe Kalaallit Nunaannik nuannarinnittorujussuanngorpoq, qanittuararsuarmik suleqataalerluni. Sulinera matunik ammaasuuvoq, Kalaallit Nunaata suli namminersulivinngikkaluarluni nunanut allanut tunngasunut apeqqutinut akuliukkiartulernerata danskit tungaanninngaanniit paasiartorneqarneranut. Taamaattumik aamma taassuma kinguneranik 1980-ikkut naalerneranni Kalaallit Nunaanni inatsisartut ataatsimiititaliaqalerput nunanut allanut illersornissamullu tunngasunik, naak apeqqutit taakku suli ulloq manna tikillugu allaat nunatsinnit suli tiguneqanngikkaluartut, Lars-Emil Johansen oqarpoq, nangipporlu:

- Uffe Ellemann-Jensenip Kalaallit Nunaannik asanninnera sorpassuartigut malunniuttarpoq. Avanersuarmi nerisassanik misiliinermi, kujataani iginnermik misiliinissani aammalu puisimik pilattunik naammattuuisuuguni tinguttornissamik nuannerisaqarpoq. Tassa Jonathan Motzfeldtilu qanittuararsuullutik angalaqatigiittarput, tamannalu aamma Uffe Ellemann-Jensenip kalaallinut qanittuararsuarmik inissisimaneranut, Kalaallit Nunaannillu asannineranik tamanna pilersitsivoq, Lars-Emil Johansen oqarpoq.

Uffe Ellemann-Jensen Danmarkip nunanut allanut tunngasunut 1982-imit 1993-ip tungaanut ministeriuvoq, partiimilu Venstremi 1984-imit 1998-ip tungaanut siulittaasuulluni.

Kalaallit oqaaseqarsinnaanissaat akueraa, naak politikkikkut isumaqatigiinngissuteqaraluarlutik

Uffe Ellemann-Jensen nunanut allanut tunngasunut ministeriunini aqqutigalugu Kalaallit Nunaannik annerusumik ilisimasaqalerpoq. Poul Schlüterip ataani 1982-imi ministerinngorami kalaallit EF-imut ilaasortaaneq pillugu ukioq taanna taasitinneqarput.

Taamaalilluni suliassaasa siulliit ilagaat Kalaallit Nunaata EF-imut ilaasortaajunnaarnissaanut isumaqatigiinniarnernik aqutsissalluni. Kalaallit Nunaata EF-imut ilaasortaajunnaarnissaa Uffe Ellemann-Jensenip ajuusaarutigaa, taannami Europamiuissuartut imminut isigigami.

Taamanikkut naalakkersuisut siulittaasuannut Jonathan Motzfeldtimut ima ilaatigut allappoq:

Asasara Jonathan,

- Ilaasortaaginnarnissarsi uanga piumanerusimagaluarpara. Tamanna isertorsimanngisaannarpara, ilissili nammineerlusi aalajangersimavusi, Kalaallit Nunaannut pitsaanerusussaq anguniarlugu uagut nunannut ministereqarfimmi sapinngisatsinnik sulisimavugut. Maanna tamakku tamarmik piviusunngoreerput, neriuppungalu Kalaallit Nunaata ilaasortaajunnaarnera kalaallinut iluaqutaajumaartoq, Uffe Ellemann-Jensen Jonathan Motzfeldtimut ilaatigut allappoq.

Uffe Ellemann-Jensenip nammineq soqutigisani tunulliullugit kalaallit EF-imut ilaasortaajunnaarnissamut aalajangernerat ataqqigaa Aqqaluk Lyngep eqqaamavaa:

- Naak taamanikkut naalakkersuisuulluta nalunngikkaluarlutigu aamma Uffe Ellemann-Jensenip naalakkersuisoqatai EU(EF-imut) tunngasumik allarluinnarmik politikkeqraluartut, taamaattoq nunatta taasinikkut angusai ataqqillugit suliniarsimavoq. Taamaattumillu aamma taanna suliassamittut tigusimavaa, taamaalillunilu danskit EU-p iluani annertoorujussuarmik inissisimanerat pitsaasoq aamma ingerlallugu, taamaattumillu 1985-imi angusai ajungilluinnarput nunarput immikkut EU-mut isumaqatigiissuteqarluni anillammat, Aqqaluk Lynge, Inuit Ataqatigiit sinnerlugit 1985-imi ilaatigut naalakkersuisuusoq, oqarpoq, nangillunilu:

 

- Suleqatigiinneq Uffe Ellemann-Jensenimut politikeritut kiisalu aamma inuttut qiimassutsi aammalu tissinartunut qanittuunini peqqutigalugu angusarpassusaqarpoq aammalu tassaagunarpoq politikerit kingulliit ilaat qanittuararsuarmik kalaallinik asannittoq sullissiumatoorlu, Aqqaluk Lynge oqarpoq.

Ullaakkorsiorneq aporaannermik kinguneqartoq: Kalaallit Nunaat Sovjetunionimik ullaakkorsioqateqarmat

Lars Emil Johansenillu oqarnera naapertorlugu Uffe Ellemann-Jensenimik suleqateqalernera Cubami ataatsimiigiarnermi pisumut tunngassuteqarpoq.

EF-imimi nunat aalisarnermut ministerii peqatigalugit Lars-Emil Johansen Uffe Ellemann-Jensenilu Cubamut taamani ataatsimiigiarsimapput.

Assi © : KNR

Uffe Ellemann-Jensen Royal Greenlandip siulersuisuini siulittaasussatut Lars-Emil Johansenimit innersuussutigineqarpoq, Uffe Ellemann-Jensenilu tassani 1993-imit 2002-p tungaanut siulittaasutut issialluni.

Asseq: KNR.

Taamanikkut Sovjetunioniusimasup aallartitaasa Lars Emil Johansen ullaakkorsioqataanissamut qaaqqusimavaat, Lars Emil Johansenilu peqataanissamut qujasimalluni, danskit matumani qaaqqusaanatik. Tamanna ministerimit paatsuugassaanngitsumik oqaaseqaateqartoqarneranik malitseqarpoq. Nunanummi allanut tunngasunut politikki Danmarkip suli akisussaaffigigaa Uffe Ellemann-Jensenimit eqqaasitsissutigineqarluni.

Naak Sovjetunionimik Cubami ullaakkorsioqatigiinneq Kalaallit Nunaata Dannarkillu akornanni aaqqiagiiinngissuteqalaaraluartoq, Kalaallit Nunaata nunanut allanut tunngasuni kingorna oqartussaaqataanerulerneranik malitseqartoq qularinagu Lars-Emil Johansenip oqaatigaa.

AAMMA ATUARUK Uffe Ellemann peruluttoq

Nunanummi allanut illersornissamullu ataatsimiititaliaq Uffe Ellemann-Jensenip ministeriunerata nalaani pilersinneqarpoq. Taama pisoqarpoq naak nunanut allanut tunngasunut akisussaaffik Kalaallit Nunaannit suli tiguneqanngikkaluartoq:

- Uffe Ellemann-Jensenip ministeriunerata nalaani aallartippoq. Kalaallit Nunaatami nunanut allanut tunngasuni oqaaseqaqataanerulersimavoq, Kalaallit Nunaallu Kalaallit Nunaannut tunngasuni peqataasinnaalereerpoq. Jonathan Motzfeldtimullu Uffe Ellemann-Jensenimullu matumani qujassutissaqarpugut, Lars-Emil Johansen oqarpoq.

Uffe Ellemann-Jensen Royal Greenlandip siulersuisuini siulittaasussatut Lars-Emil Johansenimit innersuussutigineqarpoq, Uffe Ellemann-Jensenilu tassani 1993-imit 2002-p tungaanut siulittaasutut issialluni.

Uffe Ellemann-Jensenip nuliani Alice Vestergaard, meeqqanilu sisamat, Claus, Helene, Karen aamma Jakob, ernuttallu qulit qimatarai.