Politiit missiliutaat: Politiit eqqartuussivimmi suliat pingajorarterutingajaanni illeruisunik ilinniarsimasunik naapitsisarput

Nunatta eqqartuussiviini unnerluussisussaatitaasut ilinniarsimasut amerlaneruleraluarpata tamanna inatsisitigut isumannaatsuunermut iluaqutaassasoq, politimesteri naliliivoq. Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata suliaq misissussavaa.
Nunatsinni eqqartuussisarnermi eqqartuussisoq, illersuisoq, unnerluussisussaatitaasorluunniit inatsisilerinermik tassa ilisimatusarfinni ilinniakkamik tunngaviusumik tunuliaqutaqartariaqanngilaq. Toqqorsivimmit assi. Assi © : KNR
marsip 08-at 2021 06:08

Nunatsinni politiimik unnerluussisussaatitaanissamik pikkorissarsimasup eqqartuussivimmut unnerluussisussaatitaasutut takkuttarnera qaqutigoortuunngilaq.

Eqqartuussiffiusullu illuatungaani illersuisumik ilisimatusarfimmi piffissami sivisunerusumi ilinniarsimasumik takkuttoqartarnera aamma qaqutigoortuunngilaq.

Politiimmi unnerluussisussaatitaasup – tassa politiip eqqartuussivimmut unnerluussiartortup illersuisumik inatsisilerinermik ilinniarsimasumik eqqartuussivimmi ukiuni kingullermi pingasuni suliat pingajorarterutingajaanni naapitsisartutut missiliorpaat.

Kalaallit Nunaanni Politiit tamanna aalajangersimanerusumik nalilerlugu suliat 30 procentiini pisarnerarpaat.

Tamanna Inatsiseqarnermut ministereqarfiup Kalaallit Nunaanni Politiit ikiortigalugit Folketingimi Kalaallit Nunaannut tunngasunut ataatsimiititaliamut akissutaani allassimavoq.

Kisitsisit qularnartut: Kisitsisit pillugit nalunaarsuiffimmik kisitsisinilluunniit nalunaarsuinermik eqqornerusumik takusassaqanngilaq. Taamaammat politiit tungaanniit missiliuineruvoq, tamannalu qularnartoq, politiit paasissutissiipput.

Inatsisilerituut inatsisilerinermik ilinniartartut politiillu misissueqqissaarnermik

Politiiniilli unnerluussisussaatitaasut illersuisunik inatsisilerinermik ukiuni qassiiusuni ilinniarsimasunik eqqartuussivimmi suliami naapitsigaangamik tamanna unammillernartissinnaasaraat, politimesteri, Bjørn Tegner Bay naliliivoq.

Assersuutigalugu suliami naatsorsuutiginngisamik sangusoqaraangat imaluunniit inatsisilerinermut tunngatillugu paasiuminaatsumik apeqquteqartoqaraangat. Taamaattoqaraangat illersuisoq ilisimatusarfimmi inatsisilerinermik ilinniarsimasoq periarfissagissaarnerusarpoq.

Illersuisut: Inatsisilerinermik ilisimatusarfimmi inatsisilerituutut minnerpaamik ukiuni tallimani ilinniarsimasoq, illersuisussanngortagarlu illersuisutut ilinnikkamik ilinniarsimasarpoq. Taanna ukiut pingasut qaammatillu pingasut missaannik sivisussuseqarpoq, tassanilu suliffimmik misiliineq misilitsittarnerlu ilaapput.

Unnerluussisussaatitaasut: Unnerluussisussaatitaasoq inatsisilerinermik ilisimatusarfimmi inatsisilerituutut minnerpaamik ukiuni tallimani ilinniarsimasoq. Politiit unnerluussisussaatitaasuat politiitut ilinniagaqartuuvoq unnerluussisussaatitaasutut pikkorissarsimasoq.

 
Eqqartuussisut: Ukiuni marlunni qaammatinilu pingasuni Nunatsinni Eqqartuussiveqarfimmi ilinniarsimasuuvoq. Inatsisilerituutulli ilinniagaqaraanni tamanna sivikinnerusinnaavoq.

- Inatsisileritooq inatsisilerinermik ukiuni qassiiusuni ilinniagaqarpoq, politeerlu misissueqqissaarnermik, pinaveersaartitsinermik upalungaarsimanermillu ilinniagaqarluni, Bjørn Tegner Bay oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Unnerluussisut politiillu inatsisilerituut amerlanerusut eqqartuussivinni sulinissaat kissaatigigaat

Nunatta illersuisuunerata Finn Meinelip politiit unnerluussisussaatitaasut eqqartuussivimmi inatsisilerinermik ilinniarsimasunik illersuisunik naapitsigaangamik unammillerneqartartut paasisinnaavaa.

- Illersuisoq inatsisilerinermik ilinniarsimasoq suliat ilaanni pitsaanerusumik tunuliaqutaqarpasissinnaasarpoq.

- Eqqartuussivimmi suliamik aalajangiinissamut tunngaviusumik naligiissaarisoqartariaqarluarpoq. Tamanna sunniuteqanngissinnaanera immaqa pinngitsoortinneqarsinnaanngilaq, nunatta illeruisuunera oqarpoq.

Nunatsinni eqqartuussisarnermi eqqartuussisoq, illersuisoq, unnerluussisussaatitaasorluunniit inatsisilerinermik tassa ilisimatusarfinni ilinniakkamik tunngaviusumik tunuliaqutaqartariaqanngilaq.

Tamannali peqqarniitsumik iliuuseqartoqarsimaneranut atatillugu suliani allaanerusinnaavoq, eqqartuussiviup eqqartuussissuserisumik illersuisoqarnissaa aalajangersinnaavaa. Illuatungaanilu politiinit unnerluussisussaatitaasuinnaqarani inatsisilerinermik ilinniarsimasumik aamma unnerluussisussaatitaasoqarsinnaavoq.

Unnerluussisussaatitaasut ilinniarsimaoqarnerunera inatsisitigut isumannaatsuunermut iluaqutaassasoq

Politimesterilli politiinit unnerluussisussaatitaasut suliaqartarnerat ilorrisimaarutigaa. Unnerluussisussaatitaasunilli inatsisilerinermik ilinniarsimasunik eqqartuussivimmut takkuttoqarnerusaraluarpat tamanna inatsisitigut isumannaatsuunermut iluaqutaassasoq nassuerutigaa.

- Pingaaruteqartoq tassaassaaq ilumoortuanik saqqummersitsineq, eqqartuussisoq taamaalilluni aalajangiinnginnermi isikkivinnit assigiinngitsunit tamanit qimerluuisinnaassalluni.

- Uanga tunginninngaanniit isigalugu unnerluussisussaatitaasunik amerlanerusunik inatsisilerinermik ilinniarsimasunik unnerluussisussaatitaasoqaleraluarutta tamanna inatsisitigut isumannaatsuunermut iluaqutaassaaq, Bjørn Tegner Bay oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Unnerluussisut politiillu inatsisilerituut amerlanerusut eqqartuussivinni sulinissaat kissaatigigaat

Apeqqut: Taava imaappa eqqartuussiviit ullumikkutut aaqqissugaanerat pissutigalugu eqquilluanngitsumik tunngaveqartumik eqqartuussisoqartartoq?

- Aaqqissuussineq ullumikkut atugarput toqqissisimanartippara. Pinngitsuusoq sumiiffinni allani tamanitulli eqqunngitsuliorfigisaasartutut nunatsinni misigisimanngilara.

- Kisianni nunani allani eqqartuussivimmi suliaqartut tamarmik inatsisilerinermik tunuliaqutaqartarnerat pissutissaqarpoq.

Ajornartorsiutaasumik aaqqiissuteqarnissamut - politimesterip oqarnera naapertorlugu – Nuummi unnerluussisussaatitaasoqarfimmik pilersitsisoqarsinnaavoq, tassanngaanniillu sineriammi eqqartuussinermik ingerlatsinissamut unnerluussisuujartortoqartarsinnaalluni.

Soormi unnerluussisussaatitaasunik amerlanerusunik atorfinitsitsinngilatit?

- Sumiiffimmi ataasiinnarmit aningaasanik tigusisinnaavunga. Tassa politiinit. Taakkuli eqqartuussivimmiikkaluarlutilluunniit pilersaarusiornermut pissamaatit ilaatut atortarput. Annertuumik qajassuaatsumillu pisoqaraluarpat taakku atorneqassapput.

Politimesterip taamaammat nunatsinni politikerit danskillu naalakkersuisui tikkuarpai. Taassumami oqarnera naapertorlugu eqqartuussivinni inatsisilerinermik ilinniarsimasut amerlanerulissappata unnerluussisussaatitasut nutaat politiinut ikiuisinnaasut pisariaqarput.

Naalagaaffiup eqqartuussisussuserisuata suliaq misissorluassagaa

Politikerillu apeqqummik aamma oqallisiginnissapput. Eqqartuussivimmi pissutsit misissorneqarlutillu tamanna pillugu Naalakkersuisut oqalliseqatigineqassasut, danskit inatsiseqarnerup mininsteriata, Nick Hækkerupip (S) Kalaallit Nunaannut tunngasunut ataatsimiititaliamut akissummini oqaatigaa.

Taassuma ”eqqartuussivimmi suliani inatsisilerinermik ilinniarsimasumik illersuisup inatsisilerinermik ilinniarsimasumik unnerluussisussaatitaasumik napitsisarnissaa tulluartuusinnaasoq” allappaa.

- Tamanna tunngavigalugu Naalagaaffiup eqqartuussissuserisuata apeqqut misissorluassagaa piumasaqarfigaara, tamatuma kingorna Naalakkersuisut pisariaqarpallu Kalaallit Nunaanni Eqqartuussiveqarnermut Siunnersuisoqatigiit oqalliseqatigineqassapput, ministeri allappoq.