Pissaanerup nikinnera Danmarkimi nuannaarutaavoq

Danmarkimi politikerit, immikkut paasisimasallit tusagassiuutillu Kalaallit Nunaanni pissaanermik tigumiartut nikinnerat nuannassutigaat. Taamaaliorput pissutigalugu pisut ingerlanneqarneranni periaaseq Danmarkimi pakatsissutigineqarsimammat.
juunip 04-at 2009 11:20

Taamatut naliliivoq tusagassiortoq Marianne Krogh Andersen, ukiorpassuarni Kalaallit Nunaannut naalagaaffeqatigiinnermullu tunngasunik suliaqartarsimasoq. Taassuma neriuutigaa nutaamik aqutsisut Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni pitsaanerusumik oqaloqatigiittarneq ingerlatilissagaat.

- Tamanna annikitsumik pikitsitsinertut taaneqarsinnaavoq, tassa ukiuni 30-ni aqutsisut taakkuusut nutaanngormata, tassami kinaluunniit politikeri ukiuni 30-ni pissaanermik tigumminnissinnaanngimmat. Taamaattumilliuna danskit politikeriisa talerperlerninngaanneersut allaat saamerlerneersullu Kalaallit Nunaanni pisussanut qilanaaruteqartut.

Isumaqarpit Kalaallit Nunaanni pisut ingerlanneqarnerat Danmarkimi pakatsissutigineqarsimasoq?

-Tassami Kalaallit Nunaannisut pisoqarpoq, isumaqartoqarmat Kalaallit Nunaat imminut mattutipajaarsimasoq isillu nutaat nunarsuarmik misissuinissamut amigaataasut, imaannguatsiarporlu taakkua maanna pissarsiarineqarsimasut. Tamannali ajornartorsiutit iluarsiivigineqarnerannik kinguneqartariaqanngilaq, tassami ajornartorsiuterpassuaqarpoq annertuunilu unammilligassarpassuaqarluni, minnerunngitsumik aningaasarsiorneq inunnillu isumaginninneq eqqarsaatigissagaanni. Kuupik ulapputissaqassaaq, paasisinnaalluarparalu qanittukkut oqaluukkanni oqarmat ukiorpassuit qaangiunneranni torersagassarpassuit eqqaaginnarlugit uulikullannaannartorluunniit periaaserlu pisoqalisimalluni, kikkut tamarmik allannguuteqartoqarnissaanik suaartarput. Ippassaaninnguaq taanna taama oqarpoq. Ilumummi suliassarpassuaqarpoq naak tatigineqaraluaqaluni.

Taamatut pissaanerup nikinnera Danmarkip Kalaallit Nunaatalu akornanni pissutsini qanoq sunniuteqassasoraajuk?

-Isumaqarpunga Atlantikoq ikaarlugu 4.000 km-isut ungasitsigisumik inussiarnissuseq soorlu nutaanngortinneqassasoq, tassami danskit oqartarmata kalaallit susassarinagit, kalaallillu erseqqivissumik oqartarlutik danskit atorfissaqartinnagit qatsussimallugillu. Tassa inuit inersimasutut oqaluuttalissagunarput pitsaasumik isumatuumillu oqaloqatigiillutik, tamannalu isumaqarpunga atorfissaqartinneqartoq. Taamatut naliliivoq tusagassiortoq Marianne Krogh Andersen.