Peqqinnissaq pillugu isumasioqatigiinnermut peqataasorpassuit

Peqqinnissaqarfimmi, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmi Nunatsinnilu Nakorsaaneqarfimmi sulisut 20-init ikinnerunngitsut sapaatip akunnerata tulliani peqqinnissaq pillugu ataatsimeersuarnermi nunanit tamalaanit peqataaffigineqartumi ICCH15-imi (International Congress on Circumpolar Health) Alaskami Fairbanksimi pisussami peqataassapput.
aggustip 03-at 2012 05:15

Peqqinnissaqarfimmit nunatsinni innuttaasut peqqissusaat pillugu assigiinngitsutigut paasissutissiisunik, aatsaat taama amerlatigisunik oqalugiaateqartoqassaaq.

- Ataatsimeersuarnermi peqataasut ilaatigut makkua pillugit paasitinneqassapput: Persuttaasarneq, imigassartornikkut ajoqusertarneq, peqqinnissaqarfimmi nutarterineq, qarasaasiakkut nakorsiartitsisarneq, sakialluut TB, erninermut atatillugu nikallungalersarneq, sinitsitsinermi atortorissaarutit, issittumi peqqissaaneq, tupatorneq, kaannerup peqqisutsikkullu imminut naliliiviginerup ataqatigiinnerat, Avanersuarmi innutaasut peqqissusaannik misissuisitsineq soqutiginaatilippassuillu allat pillugit paasitinneqassapput, nakorsaq Gert Mulvad, ilisimatusarnikkut ataatsimiititaliami ilaasortaq  Alaska-milu ataatsimeersuarnermi peqataasussaq oqarpoq.

ICCH -imik taaneqartumik ataatsimeersuartarnerit ukiut pingasut allortarlugit pisartut, nunani issittuni peqqissuseq tamatumunngalu atatillugu ajornartorsiutaasut qitiutinneqartarput. Ataatsimeersuarneq siulleq 1967-imi pivoq. Ataatsimeersuarnerlu 2003 mi pisoq Nuummi ingerlanneqarpoq.

ICCH 15-imi ataatsimeersuarnissami inuit 750 -it missaat peqataanissaminnut nalunaarsimapput. Taakkua  ilaatigut peqqinnissakkut sullissisuuupput,  ilisimatusartut, nunallu inoqqaavisa aallartitaat peqataanissamut nalunaarsimallutik.

Kalaallit Nunaanneersut Qallunaat Nunaanneersullu saniatigut Canadamit, USA-mit, Ruslandimit, Norgimit, Sverigimit, Islandimit, Finlandimit nunanillu allanit, issittumi peqqissutsimik soqutigisallit peqataassapput.