Nunarput qarasaasiatigut pinerliinianut isumannaallisarnerulertoq

Namminersorlutik Oqartussat attaveqaataat illersornissaqarfiup nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfianit nakkutigineqarsimalerput. Nunatta qarasaasiatigut saassunneqarataannaanissaa aarlerinaateqaqisoq, misissueqqissaartartut ittuat oqarpoq.
Qarasaasiatigut pinerliiniat anngiorlutilluunniit alapernaarsuisut nunatta oqartussaasuinut ullut tamarluinnaasa saassussiniarsarisarput. Taamaammat Namminersorlutik Oqartussat attaveqaataannik isumannaallisaanerunissaq pisariaqarpoq. Assi © : Scanpix
novembarip 01-at 2022 09:54
Nutserisoq Hanne Petersen

Nunatsinni oqartussat attaveqaataat qarasaasiatigut pinerliinianit anngiorlutillu alapernaarsuisunit saassunneqarataannaapput, tamannalu immikkut ittumik isumannaallisaasariaqarnermik kinguneqarpoq.

Taamaammat illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuisa nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfiat, tassa Center For Cybersikkerhedi, Namminersorlutik Oqartussat attaveqaataannik 2020-mili nakkutilliisuullunilu taakkua attaveqaataasa qarasaasiatigut saassunneqarataannaanissaannik qanoq ingalassimatitsinissamik siunnersortaavoq.

- Attaveqaatersuutit nunatta inuinut qanoq pingaaruteqartiginerannik isumasioqateqarluarsinnaanissarput pingaartipparput, tamannalu suleqatigiinnermik isumaqatigiissuteqarnikkut qulakkeerparput, Namminersorlutik Oqartussat Digitalimik Sullissinermut Aqutsisoqarfiata pisortaa Katrine Hjelholt Nathanielsen KNR-imut oqarpoq.

Tassa nunatsinni oqartussat piginneqatigiiffiillu illersornissaqarfiup nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfianit ikiorneqarnissaannik qulakkeerisumik inatsimmik 2020-mi allannguinikkut suleqatigiittoqalerpoq. Suleqatigiilernerannullu isumaqatigiissut taanna aamma allaganngorneqaqqammerpoq.

Nunatsinnut qarasaasiatigut ukiumi kingullermi saassussinerit: 

- Royal Greenland qarasaasiatigut 2021-mi decembarimi saassunneqarami attaveqaataanut ullorpaalunni akornusiivoq. Tamanna ilaatigut sulisut tamakkiisuunngitsumik aningaasarsinerannik kinguneqarpoq

- Namminersorlutik Oqartussat qarasaasiatigut marsimi saassunneqarami nunatsinni kommunit arlallit attaveqaataannut akornusiillunilu Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerisa unikkallarneranik kinguneqarpoq 

- Peqqinnissaqarfiup attaveqaatai maajip aallartisimalaarnerani akornuserneqarujussuarput. Tamanna qarasaasiatigut saassunneqarsimaneranik peqquteqartoq, saassunneqarneraniit ullualuit kingorna paasineqarpoq.

- Kommune Kujalleq qarasaasiatigut oktobarimi saassunneqarami ilaatigut innuttaasut pisartagaannik tunniussisinnaajunnaarpoq. 

Tamanna Namminersorlutik Oqartussani naalakkersuisoqarfiit, pisortaqarfiit immikkoortortallu attaveqaataasa illersornissaqarfiup nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfiata attaveqaataanut ulloq unnuarlu nakkutigisaasunut atassusernerannik ilaqarpoq.

- Attaveqaatitsinnut pissusissamisuunngitsumik isertoqarnersoq taakkunanngaanniilluunniit anisoqarnersoq taamaalillutik nakkutigeqqissaarsinnaavaat, Katrine Hjelholt Nathanielsen oqarpoq.

Center For Cybersikkerhedili e-mailinik allagaatinillu nakkutilliisinnaasanngitsoq, taassuma erseqqissaatigaa. Namminersorlutik Oqartussalli attaveqaataannik pissusissamisuunngitsumik atuisoqarsorigaangamikku kalerriisarput.

Assigiinngitsunillumi nakkutilliinerunissamik tunngavissiilluartunik pisoqariikatassimalerpoq.

- Ataasiaannaratik kalerrittareerpaatigut, serveritsinnili isitsaaliiffitsinniluunniit pissusissamisoortumik pisoqartoq kingorna takusinnaasarparput. Attaveqaatitsinnili pissusissamisuunngitsumik pisoqarsimasorigaangatsigu nalilersuinerannullu isumaqataagaangatta saassussinialersaartoqarnersoq teknikkikkulluunniit ajortoornerunersoq misissoqqissaartarparput, Katrine Hjelholt Nathanielsen oqarpoq.

Nakkutilliivoq siunnersortaallunilu - iluarsaasanngitsorli

Namminersorlutik Oqartussallu qarasaasiatigut saassunneqartareerput.

Namminersorlutik Oqartussammi attaveqaataat qarasaasiatigut pinerliinianit ilisimaneqanngitsunit upernaaq saassunneqarput.

Isumaqatigiissut nakkutilliinermuinnaq isumannaallisaanermilu siunnersortaanermuinnaq tunngammat, illersornissaqarfiup nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfia qarasaasiatigut saassussisoqareersimatillugu iluarsaasanngilaq. 

Nunatta qarasaasiatigut saassunneqarataannaaneranut aarlerinaatit assigiinngitsut marluusut

Qarasaasiatigut pinerliiniarneq: Inuit ataasiakkaat inuppaalluunniit suleqatigiillutik soorlu attaveqaatinut anngiortumik iserlutik, attaveqaatinik ajoqusiillutik  atorsinnaajunnaarallartitsillutilluunniit qarasaasiatigut pinerliiniarnerminni saassutamik attaveqaataanik atassuseeqqinnissamut kimigiiserlutik aningaasannanniakkajupput.

Qarasaasiatigut anngiortumik alapernaarsuineq: Naalagaaffiit nunalluunniit aqutsisui paasissutissanik pingaarutilinnik soorlu politikkikkut aalajangikkanut attaveqaatersuutinulluunniit tunngasunik anngiortumik alapernaarsuisarput.

Taamaammat Namminersorlutik Oqartussat qarasaasiatigut upernaaq saassunneqareernerminni virusinut illersuummik pitsaanerusumik programmitaarnermut aamma nunani tamalaani alaatsinaattut ulloq unnuarlu nakkutilliisuunissaannut aningaasartuuteqaqqipput.

- Attaveqaativut allatut ajornartumik nutaarluinnarmik pitsaaneroqisumillu tassa attaveqaatitsinni pissusissamisuunngitsumik pisoqartillugu kalerriilertorsinnaasumik virusinut illersuusersortariaqarsimavagut, Katrine Hjelholt Nathanielsen oqarpoq. 

Tamatuma saniatigut isissagaanni marloriarluni kodiliisarnisssaq atuutilersipparput. Tassa qarasaasiamut isissutissamik kodeqartitsinerup saniatigut soorlu attaveqaatinut isissutissamik mailikkut sms-ikkulluunniit akuerisassamik aamma kodeqartitsivugut.

- Taakku tamarmik akeqarput, taamaaliortariaqarsimallutali. Qarasaasiatigut nunatsinni attaveqaateqarnermut pingaaruteqaqimmata tamatumunnga aningaasartuuteqarnerusariaqarsimavugut, Katrine Hjelholt Nathanielsen oqarpoq.

Qarasaasiatigut pinerliiniartoqarataannaasoq anngiorluniluunniit alapernaarsuisoqarataannaasoq

Namminersorlutik Oqartussat qarasaasialerisuminiinnaanngitsoq imminniilli aamma attaveqaatinut isumannaallisaasoqarnerat pitsaaqutitaqarluartoq, illersornissaqarfiup nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfiata ittua Mark Fiedel oqarpoq.

Nunatsinni nittartakkakkut pisunik misissueqqissaarneq pillugu inatsit

Illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuisa nittartakkakkut pisunik misissueqqissaarfeqalernissaat pillugu inatsit Folketingimit 2014-imi akuerineqarpoq. Inatsit taanna misissueqqissaartarfiup naalagaffimmi oqartussaasut piginneqatigiiffiillu qarasaasiatigut attaveqaataannik nakkutilliinissaanik, isumannaallisaanissaanik misissuinissaanillu pisinnaatitsivoq.

Inatsimmut tassunga assingusumik nunatsinni 2020-mi atuutilersitsisoqarpoq. 
Inatsit nunatsinni atuutilersinneqartoq illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuisa nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfiata Namminersorlutik Oqartussat qarasaasiatigut attaveqaataannik isumannaallisaanermi nakkutilliinissaanik, aarlerisaaruteqartarnissaanik siunnersortaanissaanillu pisinnaatitsivoq.

Nunatsinnilu piginneqatigiiffiit, soorlu Royal Greenlandip Air Greenlandillu nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfimmik taassuminnga isumannaallisaasoqarsinnaanissaannik aamma pisinnaatitsivoq.

Illersornissaqarfiummi nittartakkakkut pisunik misissueqqissaartarfia paasissutissanik illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuinit anngussivigineqartarpoq, paasissutissallu taakku qarasaasiatigut pinerliiniat naalagaaffiillu attaveqaatinik saassusserataannaanissaannut saassussermiluunniit periuserisartagaannut tunngasuusarput. 

Mark Fidelillu oqarnera naapertorlugu nunatsinnut qarasaasiatigut saassuseratartoqarsinnaaneranik ilimanaat Danmarkimisulli ippoq. Nunatta qarasaasiatigut saassunneqarataannaanissaa aarlerinaateqaqisoq, illersornissaqarfiup isertortumik paasiniaasartuisa nalilerpaat.

- Kalaallit Nunaata qarasaasiatigut  saassunneqarataannaanissaa massakkorpiaq qanoq aarlerinaateqartiginersoq pisortatigoortumik nalilernikuunngilarput. Imali aarlerinaateqarsinnaatigaaq, allaat inuinut toqqaannartumik sunniuteqarsinnaalluni. Taamaammat aarlerinaateqaqaaq, taanna oqarpoq.