Nukissiorfiit millionilikkaanik amigartoornermut: Bilimiippugut iluarsaanneqartariaqartumi

Erngup nukinganik nukissiorfimmut sanaartugassanullu allanut aningaasaliinissaq pisariaqarpoq, nukimmik pilersuisut taama nalunaarput.
Innaallagissap tuninera illoqarfinnut nunaqarfinnullu 68-ini 63-inut siorna amigartooruteqarfiusoq, imermik tunisineq 66-ini 63-nut aamma iluanaaruteqarfigineqanngilaq.
juunip 29-at 2021 06:49

Nukissiorfinnut ukioq 2020 159,9 millionit koruuninik amigartooruteqarfiuvoq.

Uissuumminarsinnginneranili ingerlatseqatigiiffiup pigisaasa nalingisa nalikillineqarsimanerat erseqqissassallugu pingaarpoq, tamannalu amigartoornermut peqqutaaqataavoq.

Nukissiorfiit ingerlatseqatigiiffiup kaaviiaartitaanik inerniliigaangamik 2,5 procentimik nalikilliliisarput. Ukiuni pingasuni aatsaat taamak inerneqarpoq.  

Nukik akikinnerpaaq pilersissinnaasarput tassaavoq erngup nukinga, Kaspar Mondrup, Nukissiorfinni nukissiuuteqarnermut pisortaq.

Nalikilliliineq ingerlatseqatigiiffiup millineranik isumaqarpoq.

- Nalikillineq iluanaarutiginngisatsinnik nioqqutissiornermeersuuvoq. Tuniniakkatsinniimmi akisunerusumik nioqqutissiorpugut. Taakkua tassaasinnaapput imeq innaallagiarlu, 2020-miit nukissiuuteqarnermut pisortaq, Kaspar Mondrup oqaluttuarpoq.

Nutaanik aningaasaliisoqartinnagu aningaasaqarneq qajannartoq

Nalikilliliineq ukiumut inernermik 52 millionit koruuninik iluanaarutaavoq. Nunamili pilersuinermut suliffeqarfiup aningaasaqarnera ilungersunartorsiorfiusoq, pisortaq naqissusiivoq.

- Ima sanilliussinnaavarput, bileqaruit ukiorpassuarnilu assakaasui taarsernagit, taava piffissap ilaani aqquserngit quatserpata assakaasut aalajaakkunnaassapput, taanna oqarpoq itisiliillunilu:

- Maannatut aningaasaliisinnaassuseqartilluta motorip gearillu puuata ajunnginnissaa akissaqarfigaarput, taamaalilluni bili ingerlaqqissinnaassaaq. Immaqali igalaat masarlerutaat assakaasullu taarsernagit.

 

Imermik nukissiorneq siuariartorfiuvoq, Nukissiorfiit pisortaat oqarpoq.

 

Kaspar Mondrupip oqaluttuaraa, nunamut pilersuinerup qulakkeernissaa piviusuussappat ullut tamaasa aningaasaliiffissanik nassaarnissaq pingaarnerpaatinneqartariaqartoq. Elværkinut erngullu nukissiorfiinut aaqqissuunneqartariaqartunut.

- Sunali tamaat angumerisinnaanngilarput. Sumiiffiit ilaat ukiut tamaasa qaangiinnartarpagut, taanna oqarpoq.

Politikkikkut aalajangiinerit Nukissiorfiit siunissami aningaasaateqarnerulernissaannut tunngaviliisussaasut pisortaq isumaqarpoq.

- Ukiut tamaasa kinguartinneqartarput, taava ajornartorsiutit nunap sinnerani amerliartuinnartarlutik, taanna oqarpoq.

Sumiiffiit marluk

Nukissiorfiit aningaasaqarnerat akit 2018-mi assigiissinneqalerneranniit ajornartorsiulerpoq. Tamannami isumaqarpoq, sumiluunniit najugaqaraluaraanni innaallagissamut imermullu aki assigiissasoq.

Akimik assigiimmik pisussaaffeqarneq ajornartorsiutaanngilaq, Nuummi innuttaasut innaallagissamut imermullu akiliivallaartarput. Akip assigiittup appasippallaarnera ajornartorsiutaasoq pisortaq isumaqarpoq.

Nukissiorfiit aningaasaqarnerat ingerlalluaqqilissappat, imermut innaallagissamullu akit qanoq akisunerulertariaqartiginerat Kaspar Mondrupip qulakkeerlugu kisitsisilerusunngilaa. Taassumali oqaluttuaraa akinik malungineqarsinnaasumik qaffaaneq uani pineqartoq.

AAMMA ATUARUK Nukissiorfiit: Utoqqarmiut Kangerluarsunnguanni nukissiorfik allilerneqanngippat innaallagiaq akitsussaaq

- Isumaqanngilaq nunaqarfiit ataasiakkaarlutik kilowatt-ip nioqqutissiarinera akilissagaat, kisianni aki assigiissinnaavoq.

Nunatsinni qinikkat akinik aalajangiisarput, tassunga aamma aningaasat qanoq amerlatigisut Nukissiorfiit imermik innaallagissamillu tunisassiornermik aningaasaliiffigisinnaaneraat ilaavoq.

Erngup nukinganik nukissiorfiit

Taassuma saniatigut erngup nukinganik nukissiorfimmut aningaasaleeqqinnissaq ilaavoq. Soorlu Nuummi nukissiorfimmut pioreersumut ukiut pingasut iluanni aningaasaleeqqittoqartussaasoq, taamaanngippat taseq ikkappallaalissammat.

- Nukik akikinnerpaaq pilersissinnaasarput tassaavoq erngup nukinga, imaassinnaavoq naafferartumik aningaasaleerujussuartoqaqattaartoq, siunissarli ungasissoq eqqarsaatigalugu imminut akilissaaq. Utoqqarmiut Kangerluarsunnguanni erngup nukianik nukissiorferujussuatsinni tamanna takusinnaavarput, akiami 1993-miilli 2,5 (pingasoriaatingajammik. Aaqq.) uternikuuvoq, pisortaq nassuiaavoq.

AAMMA ATUARUK Nukissiorfiit: Erngup mamaannera kianneranik pissuteqarpoq

Inatsisartut Nuummi erngup nukinganik nukissiorfiup allineqarsinnaanera siorna isummerfigisussaagaluarpaat, tamannali ukiaru ataatsimiinnissamut kinguartinneqarpoq.

Kaspar Mondrupip neriuutigalugu ilimagaa erngup nukinganik nukissiorfiup allinissaa qinikkat isumaqatigiissutigissagaat, taamaalilluni Nuuk ilaannakortumik dieselimik aningaasartuuteqarfioqisumik ingerlajunnaarnerussammat.

Innaallagissap tuninera illoqarfinnut nunaqarfinnullu 68-ini 63-inut siorna amigartooruteqarfiusoq, imermik tunisineq 66-ini 63-nut aamma iluanaaruteqarfigineqanngilaq.