Narsami radonneqarnerujussua: Illoqarfipput asavarput qimaannarsinnaanagulu

Narsami innuttaasut radorneqarnerujussua qanoq iliuuseqarfigissanerlugu imaluunniit qanoq akiorniassanerlugu naluaat.
- Allamik ilioriarsinnaanngilagut ilisimasanilli immersorneqartariaqarluta misigisimasarpugut, Narsami illoqarfiup ataatsimiititaliaani siulittaasoq Lars Kristian Egede oqarpoq. Assi © : Christine Hyldal/ KNR
aggustip 04-at 2022 15:27

Gassi radioaktiviusoq radon Kalaallit Nunaanni angerlarsimaffinnut isaavoq najugaqartullu peqqissusaannut navianartorsiortitsilluni. Gassi kræfteqalissutaasinnaavoq.

Aarhus Universitetimi ilisimatusaqatigiit KNR-imut ippassaq taamak oqaluttuarput.

Kujataani Narsaq pingaartumik eqqugaavoq Narsami radoneqassusaa ilaatigut Islandimit Europamilu illoqarfinnit amerlanerpaanit qaffasinnerulluni.

Nalinginut killigititat Narsami qaangerujussuarneqartut
 
Radonip ajornartorsiutaanera Kalaallit Nunaanni ilisimaneqarluarpoq.
 
Asiaq peqatigalugu Aarhus Universitet 2003-mi 2004-milu radoneqarneranik uuttuinernik 459-inik misissuisimavoq.
 
Uuttuinerit taakku Nuummi, Narsami Qaqortumilu illuni illunilu marlukkaani 257-ini ingerlanneqarsimapput.
 
Kisitsisit takutippaat pingaartumik Narsami radoneqassuseq qaffasissumiittoq.
 
Illup iluani radoneqassuseq agguaqatigiissillugu kubikmeterimut 139.0 Bq-miippoq kubikmeterimullu 24-1921 Bq-mut nikerarluni.
 
Taamaalilluni Narsami inissisimanerit nunarsuarmi peqqinnissamik suliniaqatigiit (WHO) killissarititaanit kubikmeterimut 100 Bq-mit qaffasinerujussuarmiillutik.
 
Qaqortumi radoneqassuseq agguaqatigiissillugu kubikmeterimut 42,1 Bq-miippoq, Nuummi kubikmeterimut 10,5 Bq-miilluni.
 

Tamanna Narsarmiunut qanoq iliornissamik nalornisitsilerpoq.

- Ukiorpassuit ingerlaneranni Narsami radoneqarpallaarnera tusartuartareerparput, kisianni iliuuseqarfigiuminaappoq gassimi taanna naamaneqarsinnaanngilaq malugineqarsinnaananilu. Allamik ilioriarsinnaanngilagut ilisimasanilli immersorneqartariaqarluta misigisimasarpugut, Narsami illoqarfiup ataatsimiititaliaani siulittaasoq Lars Kristian Egede oqarpoq.

Silaannarissarneq

Kalaallit Nunaanni nunap iluani gassimik radioaktiviusumik radoneqartorujussuunera ilisimaneqarluarpoq.

Qeriuaannartup gassi sivisuumik uninngatissimavaa, kiatsikkiartornerali nunallu aakkiartornera ilutigitillugit angerlarsimaffinni radoneqarnerulersinnaanera ilimanaateqarpoq.

 

AAMMA ATUARUK Gassi kræfteqalernartoq kalaallit angerlarsimaffiinut isaavoq

Angerlarsimaffinni radoneqassuseq qaffaratarsinnaavoq illu nunap iluani radoneqarluartumiippat. Illulli angissusaa, sunik sanaajunera qanorlu ittuunera aalajangiisuupput.

Lars Kristian Egede oqaluttuarpoq Narsarmiut radon akiorniarlugu qanoq iliornissartik pillugu oqaloqatigiittartut.

Lars Kristian Egedep nammineq Narsami angerlarsimaffinni suliffeqarfinnilu pitsaanerusunik silaannarissarnissamut periarfissaqalernissaq siunnersuutigaa.

Paasissutissanik kissaateqartut

Radon naamaneqarsinnaananilu malugineqarsinnaanngimmat Narsami illoqarfiup ataatsimiititaliaani siulittaasoq gassi kræfteqalissutaasinnaasoq pillugu paasissutissanik amigaateqarpoq.

Becquerel - Bq

Becquerel (Bq) radioaktiviteteqarneranut uuttuutaavoq radioaktivip qanoq sakkortutigineranik takutitsisoq.
 
Aallerfik: Den Store Danske
 

- Soorunami ilisimasaqarluartumik siunnersorneqarnissarput tamattaalluta perusussaqaarput. Allamik ilioriarsinnaanngilagut taamaallaat ilisimasalinnit siunnersorneqarnissarput kissaatigiinnarsinnaavara. Illoqarfinnguarput asaqaarput imaaliallaannarlugulu qimassinnaannginnatsigu saarnuffigiumaarnissaa takorloortarpara, Lars Kristian Egede oqarpoq.

Ilisimatusarnermi suleqataasut qaammatip tulliani Kalaallit Nunaannukassapput Nuummi ulloq 6. septembari Narsamilu 8. septembari tamanut ammasunik ataatsimiititsissallutik.