Nappaat navianartoq iliuuseqarfiginiarneqartoq

Mæslingimik nappaalasoqarneratigut kingunerusussat nakorsat aarleqqutigaat. Misissuinerummi takutippaa, Nuummi naalungiarsuit affaasa missaannaat nappaammut akiuussutissalerneqarsimasut
Nuummi angajoqqaat meeqqatik inniminneeqqaaratik akiuussutissalertinniassammatigit, nakorsiartarfik arfininngornermi februarip ulluisa sisamaanni ammassaaq. Assi © : Jonas Løvschall-Wedel
februaarip 03-at 2017 18:27

Meeraq akiuussutissalerneqarluni qiagaluarpalluunniit, akiuussutissap inuunera kingusinnerusukkut annaassinnaavaa.

- Nappaatinik siunissami tunillatsinnginnissaq pinerullugu kapitinnissaa pingaartittarpara, marlunnut anaanaasoq Makkak Johansen oqaluttuarpoq.

Nuummili meeqqat affaannaat mæslingimut akiuussutissalerneqarsimasarput.

- Angajoqqaaniit puigornerusoq qularutiginngilarput. Amerlanerit meeqqaminnut ajunngitsuliorusuttuunerat qularutiginngilarput. Meeqqallu akiuussutissalertinneri ajunngitsuliorneruvoq, Peqinnissaqarfik Sermersuumi nakorsat ittuat Jesper Olesen KNR-imut oqarpoq.

Ikinnerpaamik 95 procentit akiuussutissalerneqarsimasuusariaqartut

Mæslingimik nappaalasoqalissanngippat, innuttaasut ikinnerpaamik 95 procentii akiuussutissalerneqarsimasuusariaqarput. Naalungiarsuillu affaat akiuussutissalerneqarsimanngimmata, mæslingimik nappaalasoqalernissaa nakorsap annilaanngatigaa.

- Aarleqqutigisarput tassaavoq, Nuummi nappaalanermik minnerusumik nappaalasoqalissasoq. Mæslingi nunarsuarmit suli nungutitaanngilaq. Tamannalu  akiuussutissalerneqartut naammannginnerannik pingaarnermik peqquteqarpoq. Tassalu Asiami, aammali Europami aammalumi Danmarkimi mæslingertunik ukiut tamaasa naammattuugassaqartarpoq, Dronning Ingridip peqqinnissaqarfiani nakorsaq Michael Lynge Pedersen nassuiaavoq.

Toqussutaasinnaasoq

Mæslingit virusiupput tunillattartut, meeqqat nappaataanni ulorianarnerpaanut ilasutut isigisaq. Akiuussutissalerinermik ilisimatusarfik, Statens Serum Institut, naapertorlugu assigiinngitsumik ineriartortarpoq, sakkukitsumik anillanneqarluni kiaqarnermiit napparsimarululluni qaratsap ameraasaani aseruuttoornermut. Ajornerpaamik mæslingeraanni toqussutaasinnaavoq.

Angajoqqaanngorlaanut quppersagaq, inoorlaat akiuussutissalerneqarnissaannik inassuteqarfiusoq 2015-mi atorneqarunnaarpoq. Atorunnaarneralu meeqqat akiuussutissalerneqartut ikilinerannut peqqutaasorineqanngilaq, taamaattorli:

- Akiuussutissaliigaangatta taamaaliornerpullu ulluanut nalunaarsoreeraangatsigu, nalunaarsuinerup assilinera angajoqqaat pisassagaat kissaatigeqaarput. Tassalu taanna akiuussutissalertissimanermut nalunaarsuiffiussasoq,Jesper Olesen nassuiaavoq.

Nuummi angajoqqaat meeqqatik inniminneeqqaaratik akiuussutissalertinniassammatigit, nakorsiartarfik arfininngornermi ammassaaq.

AAMMA ATUARUK Mæslinginik nappaalasoqarsinnaanera nakorsat ernummatigigaat