Misissuineq nutaaq: Akiuussuserneqannginneq covidimik tunillatsinnissamut pingasoriaammik aarlerinarnerusoq

Akiuussutissamik kapitinnianngikkaanni tunillatsinneq napparsimmavimmilu anersaartuutilerneqarnissaq ilimanarnerungaatsiarpoq.
- Meeqqat atuartut akornanni maanna tuniluuttoqarpoq. Tunillatsissimasut angajoqqaaminnut qatanngutiminnullu tunillaasarput, taakkulu tunillatsissimanertik inuiaqatigiit sinneranut siaruartarlugu, nakorsaaneq, Henrik L. Hansen oqarpoq. Assi © : KNR / Malik Brøns
novembarip 18-at 2021 17:22

Nuummi coronamik tunillatsissimasut amerlassusaat ullormut amerliartuinnavipput.

Naak innuttaasut 66 procentii tamakkiisumik akiuussuserneqareersimagaluartut tunillanneqartartut amerliartuinnarput.

Taamaakkaluartorli akiuussutissaq iluaqutaanersoq qularutigineqassanngilaq.

Akiuussutissamik kapitissimanngitsut tunillatsinnissaat sakkortunerusumillu napparsimanissaat aalerinarnerusoq, nunatsinnit nunaniillu allanit kisitsisit nutaat takutippaat.

Covid-19 meeqqani tuniluutingaatsiartoq

Kikkut coronavirusimik tunillatsittarnersut misissoraanni tuniluunneq ima agguatarsimasoq Nakorsaaneqarfiup paasissutissiissutigaa:

Assi © : KNR

Nuummi tuniluunneq qanoq siaruaannersoq, nakorsaanerup Henrik L. Hansenip nassuiaatigaa.

- Meeqqat atuartut akornanni maanna tuniluuttoqarpoq. Tunillatsissimasut angajoqqaaminnut qatanngutiminnullu tunillaasarput, taakkulu tunillatsissimanertik inuiaqatigiit sinneranut siaruartarlugu, nakorsaaneq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

Nakorsaanerup oqarnera naapertorlugu meeqqat tunillatsinnera tupaallannartuunngilaq, meeqqanimmi aqqaneq-marluk ataallugit ukioqartunik akiuussutissamik kapitissimasoqanngilaq. 

Tunillatsissimasut 57 procentii akiuussuserneqarsimanngitsuupput.

Akiuussutissamik kapitissimanngitsut eqimattamut ataatsimoortikkaanni taava Nakorsaaneqarfimmit kisitsisit takutippaat tunillatsissimasut 57 procentii akiuussuserneqarsimanngitsut.

Naak innuttaasut ataatsimut 20 procentii ataalugit kisimik akiuussuserneqarsimanngikkaluartut taamaattoqarpoq.

Akiuussuserneqarnikkut coronalernissaq aammali anersaartuutilerneqarnissaq pinaveersaartissavat

Tunillatsissimasut 33 procentiisa akiuussuserneqareersimanerat immaqa tupaallaatissaaneruvoq.

Tamannali akiuussuserneqarsimasut innuttaasut ilaannit akiuussuserneqarsimanngitsunit amerlanerungaatsiarnerat pissutaavoq. Tamatuma saniatigut akiuussutissat tunillatsinnginnissamut 100 procentimik illersuutaanngitsoq, Henrik L. Hansen nassuiaavoq:- 

- Akiuussutissaq tunillanneqannginnissamut 100 procentimik illersuisinnaanngilaq. Akiuussutissarli tamakkiisumik akiuussuserneqarsimasut napparsimanerminnik atuipilunnginnissaannut iluaqutaanera pingaarnerpaavoq.

Nakorsaaneqarfimmit kisitsisit qulakkiivinneqanngitsulli naapertorlugit akiuussuserneqanngitsut coronamik tunillanneqarnissamut akiuussuserneqarsimasunit tallimariaammik aarlerinartorsiornerupput.

Tamatumunnga assingusumik Statens Serum Institutimit nalunaarusiamit nutaami takuneqarsinnaavoq. Akiuussuserneqanngitsut covidimik tunillatsissimallutik napparsimmavimmut unitsinneqarnisaat tallimariaammik aarlerinarnerusoq tassani missiliorneqarpoq.

Tamanna nakorsaanerup ilisarisinnaavaa:

- Akiuussuserneqarsimanngitsut tamarmik tunillanneqarsimapput, taakkulu napparsimarulunnissamut toqquteqarnissamullu aarlerinartorsiornerujussuussapput, Henrik L. Hansen oqarpoq.

Pingajussaanik kapitikkuit suli illersorluarnerussasutit

Akiuussutissaq iluaqutaasoq misilittakkat takutippaat, aappassaaneertumilli kapitinnermit ukiup affaa qaangiukkaangat illersuutaa appangaatsiartartoq aamma paasineqarpoq.

Taamaammat peqqinnissamut oqartussat sakkortusaataasumik pingajussaanik kapuineq neqeroorutigilerpaat.

- Akiuussutissap illersuisinnaassusaa piffissap ingerlanerani appariartortartoq nunat tamalaat akornanni misissuinerit takutippaat. Taamaammat pingajussaanik kapitittoqarnissaa innersuussutigineqarpoq, tamanna nunatsinni aamma aallartinneqarpoq, nakorsaaneq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

Siullermik utoqqaat 65-ileereersimasut inuillu pigiualersimasamik nappaateqartut pingajussaanik akiuussusersuisoqarnerani siulliunneqarput.

 

SSI naapertorlugu pingajussaanik akiuussuserneqarsimasut 0,1 procentiusut coronavirusimut illersuutissaqarnerupput.

 

Innuttaasut sisamassaanik tallimassaanilluunniit neqeroorfigineqarnissaat pisariaqalissanersoq oqaatigissallugu suli siusippallaarpoq.