Mette F nunatsinnut juullimut inuulluaqqussummi: Sumiiffiit ikittuinnaat corona pillugu ilissitulli taama pitsaatigisumik suliaqarput

Ministeriunerup nunatta coronamut akiuiniarnera ”nersualaarpaa”.
- Danmarkimi ukioq puigunngisaannagassagarput nalaapparput. Tamanna aamma ilissi nalaapparsi. Corona akioruminaatsuuvoq. Ilissili inuiaqatigiinni tunillatsissimasoqanngiivingajannissaa anguarsi – nunarsuarmi sumiiffiit ikittuinnaat ilissitulli taama pitsaatigisumik suliaqarput, ministeriuneq oqarpoq. Assi © : Statsministeriet
Allattoq Christine Hyldal
decembarip 24-at 2020 11:56
Nutserisoq Connie Fontain

Inuit qoqqusaavinit sorluatigullu vatpindi atorlugu tigusiffigitinnissaata 2020-mi nalinginnaasorluinnanngornissaa kialuunniit ukioq nutaaq aallartimmat takorloorsimanngilaa.

Matusivittoqarnissaa, timmisartut nunamiiginnarnissaat suliffeqarfinnillu suliassaqarluinnannginneq pissutigalugu akiliisinnaajunnaartoqarnissaa kialuunniit aamma siulittorsimanngilaa.

2020-li taamaalivoq. Kalaallit Nunaalli qujanartumik – maannamut – coronap nunarsuaq tamakkerlugu tunillaassuunnerani aniguillualaaqqavoq.

Nunatsinni covid-19 toqqutigineqanngilaq, aamma tunillatsissimasunik napparsimmavimmut unitsitsisoqarsimanngilaq.

Salomonip Qeqertai Samoalu

Tamanna ministeriunerup Mette Frederiksenip (S) nunatsinnut videoliami oqaatigaa.

- Danmarkimi ukioq puigunngisaannagassagarput nalaapparput. Tamanna aamma ilissi nalaapparsi. Corona akioruminaatsuuvoq. Ilissili inuiaqatigiinni tunillatsissimasoqanngiivingajannissaa anguarsi – nunarsuarmi sumiiffiit ikittuinnaat ilissitulli taama pitsaatigisumik suliaqarput, ministeriuneq oqarpoq.

Nunatta nunarsuarmi sumiiffiit soorlu Salomonip Qeqertaatulli angusaqarluartigivoq, tassani tunillatsissimasutut uppernarsarneqartut 15-iinnaapput, aamma Marshallip Qeqertaani Samoamilu covid-19 pissutigalugu toqusimasunik nalunaarsuisoqanngilaq.

AAMMA ATUARUK Mette Frederiksen angerlarsimaannassalluni aalajangertoq

USA nunarsuarmi nunani coronamik toqquteqarfiunerpaavoq. Brasilia, India, Mexico Tuluit Nunaallu tassunga malittaallutik.

John Hopkins Universitymit kisitsisit naapertorlugit Europami nunani Litauen innuttaasoqassuseq aallaavigalugu innuttaasut 100.000-iugaata tunillatsissimasut amerlanerpaapput.

Kroatia, Luxemborg, Slovenia, Sverige, Holland Danmarkilu tassunga malittaallutik.

Allattorsimaffimmi tassani Norge Finlandilu allerpaami allassimapput.

Nunarput Savalimmiulluunniit dr.dk-p  allattorsimaffimmi John Hopkins University-mit tigusaani ilaanngillat.

Tunillatsissimasut nunamut isertutigut malunniuttartoq

- Tunillaassuuttoqarnissaa ungasillisimaarparsi aningaasaqarnikkullu ajornartoorneq amerlasuunit ilimagisaanit pitsaanerusumik anigorlugu. Aamma naak takornariaqarneq eqqugaangaatsiaqqagaluartoq. Tamanna nersualaarutiginartorujussuuvoq, Mette Frederiksen oqarpoq.

Coronalli ungasillisimaarnissaanut juulimut ullut kingulliit ajornarnerulersitsipput. Inuit coronap tunillaassuuttoqarnerata upernaami qaffasissup aappassaata pileruttorfianit Danmarkimit tikerarput.

Akiuussutissarli piareerluinnaliivippoq.

Danmarkimi akiuussutissamik kapitittussat siulliit sapaatiuppat kapitissinnaaleriissapput, akiuussutissallu siulliit nunatsinnut sapaatip-akunnerata tulliani tikinnissaat nakorsaaneqarfiup neriuutigaa.

- Naalagaaffeqatigiinni inuit tamarmik akeqanngitsumik akiuussutissarsinissaat qulakkeerparput. Ukiup 2021-p pitsaanerunissaanut tamanna neriuuteqartitsivoq, Mette Frederiksen oqarpoq.