Martin Breum: Kalaallit Nunaat pissaaneqalersimasoq ersarilluinnarpoq

Issittut Siunnersuisoqatigiivini nunat ilaasortaasut nunanut allanut ministeriisa ataatsimiinnissaat Kalaallit Nunaanni pissaaq. Ilaatigut USAp nunanut allanut ministeria, Hillary Clinton aamma Ruslandip nunanut allanut ministeria, Sergey Lavrov pingaarnertut peqataassapput. Issittut Siunnersuisoqatigiivinili Kalaallit Nunaat qanoq oqartussaaqataatigaa?
maajip 10-at 2011 12:14

Atuakkiortup tusagassiortullu, Martin Breumip Issittumi Siunnersuisoqatigiit ukiuni kingullerni marlussunni sammisimavaa, paasiniagaanut ilaalluni Danmarkip Kalaallit Nunaatalu Siunnersuisoqatigiinni politikkikkut suleqatigiinerat qanoq ingerlanneqarnersoq, tamannalu atuakkiaani 'Siku aakkaangat' -mi atuarneqarsinnaavoq.

Martin Breum isumaqarpoq, Issittut Siunnersuisoqatigiinni Kalaallit Nunaata inissisimanera pitsaalluinnartoq:

- Ruslandimi Alaskamilu nunap inuiisa nunaminnut oqartussaaqataanerat eqqarsaatigalugu, Kalaallit Nunaanni inuit tamatuma tungaatigut atugarissaarnerupput. Tamatumunnga pissutaavoq Issittuni Siunnersuisoqatigiinni, Danmarkip Kalaallit Nunaatalu ilaasortaanerminni assigiisinneqarmata. Tassalu tamanna pissutigalugu Kalaallit Nunaata inoqqaavi immikkorluinnaq isigineqarlutik atugarissaarnerupput. Taamatulli oqareeraanni erseqqissaatigineqartariaqarpoq, USA-mi Washington-imi pisunut Kalaallit Nunaata oqartussaaqataanera killeqartorujussuummat, Martin Breumip kalaallit danskillu suleqatigiilluarnerat aammalu sunniuteqarluarsinnaanerat taama nalilerpaa.

Kalaallit Nunaalli Danmarkilu qanoq isumaqatigiitsigippat taava?

Tamatumunnga akissutaalluarsinnaavoq, Danmarkip, Kalaallit Nunaata aamma Savalimmiormiut suleqatigiillutik issittoq pillugu siunissamut qanoq iliuusissanik siorna siunnersuusiorsimanerat, siunnersuullu taanna qaammammi tullermi saqqummersinneqassaaq. Siunnersuummi tassani Issittup siunissa ersarilluinnartumik allaserineqarsimavoq:

- Issittumi pissutsit eqqarsaatigalugit siumut isigisumik aaqqissuisoqarnikuuvoq, tassanilu ersarilluinnarpoq Kalaallit Nunaat pissaaneqalersimasoq. Tamatumalu kingunerisinnaavaa Issittumi Siunnersuisoqatigiinni sulineq Kalaallinit sunnerneqarnissaa. Kalaallit Nunaata Issittumi Siunnersuisooqatigiinni ilaasortaatitaqarnini iluaqutigalugu sunik qanorlu anguniagaqarnersoq Danskit Naalakkersuiusuinit ersarilluinnartumik paasineqareersimalerpoq, taamalu inissisimasoqarnerani maanna danskit Naalakkersuisuisa paasisimalerpaat qanoq suleqatigiinneq pitsaanerusoq anguneqarsinnaasoq, Martin Breum oqarpoq.

Taassuma naqissuserpaa, Issittumi siunnersuisoqatigiit politikkikkut sulinera ulloq manna tikillugu sunniuteqarpiarsimanngimmat. Sisamanngorpalli ataatsimiinnermi atsiorneqartussaavoq, issittup imartaani isumannaallisaaneq annaassiniarnerlu pillugit isumaqatigiissut aamma SAR-imik taaguutilik. Tamannarpiarlu tassa Kalaallit Nunaata iluaqutigisussaassagaa aammalu pisunik siumut aallartoqalerneranik takussutissaasoq, Martin Breum isumaqarpoq:

- Kisianni, Issutumi Siunnersuisoqatigiit ineriartortitsineqarnera aammalu taassuma nukittunerulernissaa eqqarsaatigalugu, Kalaallit Nunaannit tamanna soqutigisarilluinnarpaa. Tassami siunissaq ungasinnerusoq isigalugu, Kalaallit Nunaata nunat pissaanilissuit, soorlu Rusland USA-lu issittumi pissutsinut tunngasut puillugit toqqaannartumik sunnersinnaalermatigit, tamannalu imaannaanngitsuuvoq, atuakkiortoq tusagassiortorlu Martin Breum taama oqarpoq.

Ulluni makkunani Martin Breumip atuakkiani 'Siku aakkaangat' pillugu oqalugiaqattaarpoq, unnugulu Nunatta atuagaateqarfiani nalunaaqutaq arfineq pingasut qeqqanut oqalugiassaaq, sapaatiuppallu Qaqortumi ilinniarnertuunngorniarfimmi oqalugiassalluni.