Canadami inatsisissatut siunnersuut Nunap inoqqaavisa meerartaannut pitsanngoriaataasussaq

Nunat inoqqaavisa meeraat pillugit inatsisissatut siunnersuut piffissami sivisuumi utaqqineqarsimasoq Canadamiut naalakkersuisuinit maanna saqqummiunneqarpoq. Inatsisissatut siunnersuutip meeqqat ilaqutavimminnit allamut inissinneqarneranni atugarisaat ilaatigut pitsanngorsassavai.
Assi © : Paalu Møller/KNR
marsip 10-at 2019 12:19

Naggueqatigiit Inuit, indiaanerit, Metisillu meerartaasa isumagineqartarnerat isornartorsiorneqakulavoq tamannalu naalakkersuisut allannguiffiginiarlugu neriorsuutiginikuuaat.

Naatsorsueqqissaarnerit naapertorlugit Canadami meeqqat 7 procentii nunat inoqqaavisa meerartaraat, taamaakkaluartorli meeqqat angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimasut tamarmik 52 procenteralugit.

Nunap immikkoortuani Manitobami nunap inoqqaavisa meerartaasa 90 procentii angerlarsimaffiup avataaniipput. Tamanna nunap inoqqaavisa kattuffiisa, tusagassiuutit inuillu oqartussaasunut isornartorsiuineranik kinguneqarnikuuvoq.
Angerlarsimaffiup avataanut inissiinermi tunngavigineqartut isornartorsiuinermi naammannginnerarput, inissiinermi illup mikivallaarnera, ilaqutariit pissaaleqisuunerat ilaqutariillu iluini ataatsip imertarnera ilaatigut pissutigineqartarpoq.

Meeqqat angerlarsimaffiup avataanut inissinneqartut ilaqutavimminnut, nunaqarfimminnut, piorsarsimassutsiminnut oqaatsivimminnullu amerlanertigut attaveqaataaruttarput.

Inatsisissatut siunnersuutip, C92-ip pissutsip allannguiffiginiarpai, taamaalilluni naggueqatigiit Inuit, indiaanerit Metisillu meerartaat nammineq ilaquttaminnut nunaqarfimminniluunniit siullertut inissinneqartalissapput taamaalillutillu kinaassusertik attatiinnarsinnaassallugu.

Inuit Tapiriit Kanadamimi præsidentip, Natan Obedip suliniut naggueqatigiinnit inunnit nuannaarutigineqartoq oqaatigaa.

Inatsisissatulli siunnersuut aamma isornartorsiorneqarpoq pissutigalugu naalakkersuisut aaqqissuussinerup nutaap atorlualernissaanut naammattunik aningaasaliinngimmata.