Lars Løkke Venstremi ilaasortaajunnaartoq

Venstrep ministererisimasaa ukiuni 40-ni Venstremeereerluni tunuarpoq. Politikkikkulli suliaqaannassalluni oqaatigaa.
Ministeriusimasoq Venstremilu siulittaasuusimasoq, Lars Løkke Rasmussen 2021-p aallartinnerani Folketingimi attaviitsuulerpoq. Assi © : KNR
januaarip 08-at 2021 16:14

"Larsiaraq Græstedimeersoq” ”angut akiligassanut tunngasunik eqqaamaneqaatilik”  ”Savalimmiuni Savaatilik".

Lars Løkke Rasmussen ukiut ingerlanerani taaguuterpassuaqarlunilu atuuffippassuaqarsimavoq. Taakkunanngali ataaseq pisortatigoornerusoq maanna oqaluttuaannanngorpoq – tassa ’Venstremi ilaasortaq’.

Ministeriusimasoq Venstreimlu siulittaasuusimasoq Venstremi ukiuni 40-ni ilaasortaareerluni januaarip aallaqqaataani tunuarluni nalunaaruteqarpoq. Tamanna Venstrep ulluinnarni aqutsisuinit sakkortuumik kimigiisertoqarnerata kingunerisaanik 2019-imi upernaakkut partiimit siulittaasutut tunuarnerata kingornatigut pivoq.

Tunuarnermi kingorna Venstrep siulittaasuata nutaap, Jakob Ellemann-Jensenip  politikkikkut sammivigisaa qasseeriarluni isornartorsiorsimavaa.

Lars Løkke Rasmussen facebookikkikkut januaarip ulluisa aaqqaataanni allagaqarnermini sivisuumik isumalioreerluni taama nalunaaruteqarluni paasissutissiissutigaa – tassunilu Inger Støjberg Venstremeersoq partiip siulittaasuata tulliatut sapaatip-akunnerata tulliani aamma tunuaqquneqarsimasoq ilanngullugu innersuussutigaa.

- Aalajangerneq oqitsuinnaanngilaq, piffissalli ingerlanerani ineriartorpoq – ullullu kingulliit qulakkeersitsipput. Venstremi ilaasortat partiip ulluinnarni aqutsisuinit unitsinneqarnerat ataasiaannartumik pisuusorigaluarpara.

Løkkelli Folketingimi atuuffini atuuffigiinnassavaa, attaviitsutulli maanna ilaasortaassalluni.

- Nammineq qinersisikka pissutigalugit qinikkatut pisinnaatitaaffeqarpunga taamaammallu folketingimut ilaasortaatut piginnaatitaanera atorunnaaarsinniarnagu, taanna allappoq.

Atlantikup avannarpasissuanik tappiffeqartoq

Lars Løkke Rasmussenili nunatsinnut qanoq isumaqarsimava?

Taamanna 2018-imi mittarfissualiornissamut inuussutissarsiornermilu suliniutinut 1,6 milliardit koruuninik aningaasaliisutut amerlasuut eqqaamassajunnarsivaat.

Aningaasat taakku Nuummi Ilulissanilu anginerusumik mittarfiliortoqarnissaanut qulakkeerutaapput, tamatumalu saniatigut pingaartumik kinamiut soqutiginnittut aningaasaliinissamut neqeroorutitik poortuinnartariaqarpaat.

Aningaasaliinissamut neqerooruteqarneq assigiinngitsunit tiguneqarpoq. Løkkep Nuummi akerliussutsimik takutitsisut nipitoqisut naapippai, aningaasalli inuiaqatigiit ilaannit Namminersorlutik Oqartussallu allaffeqarfiannit tigulluarneqarput.

AAMMA ATUARUK Løkke Nuummi Ilulissanilu mittarfinnik piginneqataarusuttoq

Assi © : KNR
2018-imi septembarip qaammataani taamani ministeriusoq, Lars Løkke Rasmussen 700 millionit koruuninik nunatsinni mittarfinnut aningaasaliiartorluni Nuummut tikippoq. Taanna illoqarfiit pingaarnersaannut tikikkami assigiinngitsunik tiguneqarpoq.  

Inuttut atlantikup avannarpasissuanut qanimut atassuteqarpoq.

Taassuma savalimmiormiu Sólrun Jákupsdóttir Løkke Rasmussen pingasunik meeraqarfigisani katisimavaa.

Savalimmiuni Gjógvimi nunaminermik savaqartumik ukiorpassuarni piginnittuuvoq, siornalu nuliani peqatigalugu Savalimmiunut angalanissamut neqerooruteqarfiusumik angallassinermut ingerlatseqatigiiffimmik pilersillutik.

Taassumalu ministeriuneqarfimmi siulerisimasani qassiiusut nunatta namminiilivinnissaanut itigartitsisut assiginagit namminiilivinnissaq – minnerunngitsumillu nunatta Savalimmiullu nunanut allanut politikkikkut sunniuteqarnerulernissaat ammasumik oqallisigisarsimavaa.

Naalagaaffeqatigiinnermilli attassiinnarusunnini isertuutinngisaannarpaa.

- Danmarkip, Kalaallit Nunaata Savalimmiullu immikkooratik ataatsimoornermikkut nukittunerusunik inissisimanerat upperalugulu illersorpara, 2019-imi apersorneqarnermini KNR-imut oqarpoq.

Mamianartorpassuarnik pisoqarnikuusoq

Ukiunili politikkikkulli suliaqarnera aamma aviisit saqqaanni amerlasuut eqqaamassajunnarsisaanik ilaasarpoq.

Pingaartumik Løkkep aningaasanik atuineranut tunngatillugu suliaq. Tassanimi ministeriunerunerani ukiumi siullermi ilaatigut kavaajamut qarlittalimmut, qilerniusamut kaminnullu akiligassat 152.000 koruuneqartut pineqarput.

Taassuma Helle Thorning-Schmidtimut (S) 2011-imut ajorsaqqammernerata kingunitsianngua ilaqutariit Løkke Rasmussen 11.000 koruunit atorlugit Mallorcamut angalapput.

Løkkellu Global Green Growthimi (GGGI aaqq,) siulittaasuunermilu ukiuni tulliuttuni marlunni akunnittarfinnut akisuunut limosinenullu 1 millionit koruunit sinnerlugit atorlugit. GGGI nunarsuaq tamakkerlugu suliniaqatigiiffiusoq aningaasaqarnermik ineriartortitsinermik avatangiisinillu attanneqarsinnaasumik suliaqarfiuvoq.

AAMMA ATUARUK Kissaatigineqarnera Frederiksenip paasisinnaavaa - Løkkellu naalagaaffeqatigiinneq illersorpaa

Naalli pisoqarfiusimagaluartoq Løkke Folketingimut qinersinermi kingullermi 40.745-nit taaguunneqarpoq – taannalu Mette Frederiksenimit (S) taamaallaat qaangerneqarluni. Tamannalu Lars Løkke Rasmussenip maanna tunuliaqutaralugu Folketingimi attaviitsutut atuutiinnarnissani aalajangerpaa.

Løkkelu Venstremit ukiuni 40-ni atuutereerluni tunuarlunilu Folketingimi atuuffimminiiginnarnissani akuersaarneqarsinnaanersoq B.T-mi immikkut inissillugu nassuiaammi immikkut aperivoq.

“Nalugaluarpara”, siutima aappaani nipaavoq. Kisianni inuuvunga politikkimut sammisupilussuaq, isumassarsialik Danmarkillu unamminartitaanik, maanna politikeriusunit passunneqarnissaannik takujuminaatsitanik, eqqumaffeqartoq.