Kulturikkut eriagisassat kujataani nassaarpassuit

Ilinniartut nuna avannaaneersut aasaq manna Narsap eqqaani itsarnitsanik Thule kulturimeersunik nassaaminnik nalunaarsuisimapput. Qallunaatsiaat kulturiat ukiorpassuarni sammineqarsimavoq Inuillu kulturiat sumiginnagaasimalluni.
aggustip 24-at 2011 13:27

Nuna avannarlermeersut ilinniartut 15-it tassa Nunatsinniik, Danmarkimiit, Sverigemiit, Norgemiit, Islandimiit Savalimmiuniillu kujataani itsarnitsanik assaanermut itsarnisarsiuunik sapaatit akunneri pingasut Narsap eqqaani pikkorissartinneqaqqammerput. Pikkorissartitsinerup siunertaa Pauline Knudsenip nassuiarpaa:

- Kulturikkut oqaluttuarisaanermi ilinniartut nunani avannarlerni, taavalu aamma itsarnisarsiuunngorniartut. Pikkorissaatissivavut, assaanermut  nunamut misissuinermut. Kulturikkullu eriagisassanut nalunaarsuinermut , taamatut pikkorissaanitsinnut siunertaavoq avannarlerni atuartut imminnut attaveqalernissaat, Pauline K. Knudsen oqarpoq.

Pikkorissartitsineq aaqqissuunneqarsimavoq Nunatta Katersugaasivianik, Ilisimatusarfik, København Universiteti National Museellu Danmarkimiittup. Siunertaasimavoq Thule kulturimeersunik nassaanik nalunaarsuinissaq. Itsarnisarsiornermi Thule kulturimik ilisimasat annikinnerugamik qallunaatsianik ilisimasaniit. Thule kulturimik  taaneqartarput Inuit kingulliit ingerlaarnikut Alaskap Canadallu avannaaniit Nunatsinnut ukioq 1000 kristusip inunngornerata kingorna.

Ilinniartitsisut ilarivaat Pauline Knudsen Nunatta Katersugaasiviani itsarnisarsiooq. Paulinap oqaluttuarai suut nassaarineqarsimanersut:

- Assaanitsinni illukunik marlunnik assaavugut, Nuummiuni Narsap avannaani. Tassani tigussaasunik soorunami nassaaqarpugut, marrat aseqqukut, tiitorfikut igalaamerngit sapanngat. Taavalu aamma ukkusissamerngit, taavalu aamma ujaqqanik sakkuliornermi sannakut, tamakku nassaaraavut assaanermi, aammali angalavugut nalunaarsuilluta kulturikkut eriagisassanik illukunik, tuperfikut, ilerrit pullatikullu. tassa nalunaarsorpavut Narsap ikerata avannaani, Pauline Knudsen oqaluttuarpoq. Ilinniartut assaalluarnerisa kingunerivaat ilisimatusarnikkut nalunaarsorneqartut amerlimmata.

Eriagisassat 100-rut sinnerlugit 1400-1800 akornanneersut nassaarineqarsimapput nalunaarsorneqarlutillu. 

- Maani nunatta katersugaasiviani kulturikkut eriagisassani nalunaarsuiffitsinni ilanngutissapput. Kisianni tassa tigussaasunik paasissutissanik massakkut peqalerpugut. Narsap eqqaa pillugu, imaluunniit nunatsinni oqaluttuarisaaneq pillugu tunngaviusinnaasunik siunissami atugassanik, itsarnisarsiooq Pauline Knudsen Nunatta Katersugaasivianeersoq oqarpoq.

Ilinniartut assaanerisa nalaanni Narsami innuttaasut eqqaanilu suleqatigineqarsimapput soorlu innuttaasut assaanerup nalaani alakkaasarsimapput apersorneqartarlutillu. Paasisat ilinniartut nalunaarsorsimavat ilinniarnerminnullu atatillungu atorsinnaanngorlugit.