Illersornissaq pillugu siunnersuut: Issittumut pilersaarut danskit naalakkersuisuisa utaqqiniarpaat

Danmarkip illersornissamut missingersuutai 2023-p tungaanut 4,8 millionit koruuninik amerlineqartussaagaluartut, Illersornissamut qullersaqarfiup Issittumi suliaanut tunngatillugu allannguuteqartoqassanngilaq. Danskit naalakkersuisuisa illersornissaq pillugu siunnersuutaanni tamanna atuarneqarsinnaavoq.
Assi © : KNR
oktobarip 11-at 2017 12:06
Nutserisoq Simon Uldum -

- Immikkoortup tamatuma (Issittoq pillugu, aaqq.) itisilerneqannginneranut iliuusissatut pilersaarutip 2016-imi decembarimi suliarisatta piviusunngortinneqaleruttornera pissutaavoq.
 
Danskit illersornissamut ministeriat Claus Hjort Frederiksen (V) ullumi pingasunngornermi tusagassiortunik katersortitsinermi taama oqarpoq. Ministeriuneq peqatigalugu Illersornissamut qullersaqarfiup ukiuni tulliuttuni arfinilinni qanoq aaqqissuunneqarnissaanut danskit naalakkersuisuisa siunnersuutaat saqqummiuppaat.
 
Illersornissamut qullersaqarfiup Issittumi suliaanut ukiut tamaasa immikkut 120 millionit koruunit immikkoortinneqartarnissaannik Folketingimi amerlanerussuteqartut 2016-imi decembarip qaammataani aalajangernerat danskit naalakkersuisuisa siunnersuutiminni aalajangiusimaannarpaat.

Suliassaqarfimmi malunnaatilimmik allanngortitsisoqannginneranut Issittumut iliuusissatut pilersaarummi siorna suliarineqartumi suliniutissat suli piviusunngortinneqarsimannginnerat pissutaavoq.

- Issittumut tunngatillugu sunik suliaqartorneranik ilisimasavut killeqartupilussuupput. Taamaammat qaammataasiamik nano-mik ungasinngitsukkut aallartitsisoqassaaq, taannalu atorlugu nunarsuup immikkoortuani qanoq pisoqarnera paasiniarsarissavarput, Claus Hjort Frederiksen (V) taama oqarpoq.

Danskit naalakkersuisuisa Illersornissamut qullersaqarfiup missingersuutai ukiut arfinillit iluanni 20 procentinik annertusinissaat kissaatigaat, taamaaliortoqarneratigut missingersuutit 2023-mi 4,8 milliardit koruuninngortillugit. Aningaasallu taakku peqqarniisaarniartoqarnerata akiorniarneqarneranut, qarasaasiatigut isumannaallisaanermut, atortunik pisiortornermut inuussutissarsiutigalugulu sakkutuunut aningaasartuutinut amerlanerusunut atorneqassapput. Aamma inuusuttut sakkutuujusussaatitaallutik aggersarneqartartut 500-nik amerlineqarnissaat, danskit naalakkersuisuisa siunnersuutigaat.

Kissaat: Kalaallit inuusuttut amerlanerusut sakkutuunngornissaat

Issittumili illersornissakkut sulianut tunngatillugu immikkoortut ataasiakkaat isumaqatigiinniutigineqassagunarput.

Assersuutigalugu kalaallit inuusuttut amerlanerusut sakkutuujusussatut nalunaarnissaat danskit naalakkersuisuisa kissaatigaat. Angerlamulli angalanermut aningaasartuutitigut ullumikkut equngasoqarpoq, sakkutuujusussaatitaasummi angalanissaminnut tamarmik immikkut qaammammut 500 koruuninik tunineqartarput:

- Kalaallit Nunaanniissimasup kialluunniit nalunngilaa Kalaallit Nunaannut timmisartumut billetsi qanoq akisutigisoq, taamaammat 500 koruunit naammaqqajanngitsut kialluunniit takusinnaavaa.
Taamaammat aaqqissuussisariaqassaagut, kalaallit inuusuttut sakkutuujusussaatitaasutut nalunaaraangata angalanermut aningaasartuutinut naapertuuttumik aningaasatigut taartisiaqartillugit, danskit illersornissamut ministeriat, Claus Hjort Frederiksen (V), tusagassiortunik katersortitsinermi taama oqarpoq.

Danskit naalakkersuisa meeqqat atuarfianni atuartut aamma saaffiginiarpaat:
 
- Kalaallit Nunaanni 9. klassini atuartut sakkutuut imarsiortut umiarsuaanni alapernaarsuutini sulinermik misiliinissaannik periarfissiisoqarsinnaanera takorluugaraarput, Claus Hjort Frederiksen taama oqarpoq.

Folketingimilu ilaasortat nunatsinneersut kissaateqarnerat malillugu aaqqissuussap Sakkutuut Illuata Nunatsinni angallanneqartarnera ingerlatiinnarneqassaaq.

Issittumi saliinissaq immikkut sammineqartoq

Siunnersuummi "Issittup" ataani immikkoortut sisamaasut ilaanni aamma allassimavoq USA-p nunatsinni sakkutooqarfigisimasaani saliinissamut "sulisunik immikkoortitsisoqarnissaa" danskit naalakkersuisuisa kissaatigigaat.

Danskilli naalakkersuisuisa Danmarkip Nunattalu qanoq pilersaarnermik nalunaarutaat juunimi atsioqatigiissutigineqartoq innersuussutigineraat nalunarpoq. Nalunaarummimi tassani amerikamiut nunatsinni sakkutooqarfigisimasaanni saliinissamut ukiut tallimat ingerlanerini 150 millionit koruunit danskit naalakkersuisuisa atussagaat atsioqatigiissutigineqarpoq. Taamaammat aningaasanik amerlanerusunik atuisoqassanersoq nalunarpoq.

AAMMA ATUARUK USA-p qimataanik saliinissaq Danmarkip akilerniaraa

Aammattaaq nunatta imartaani mingutsitsinermik akiuiniarnissamut aningaasanik amerlanerusunik immikkoortitsisoqarniarpoq, aningaasalli qanoq amerlatigissanersut siunnersuummi allassimanngilaq.

Illersornissaq pillugu nutaamik isumaqatigiissusiornissamut isumaqatigiinniarnerit ullumi pingasunngornermi aallartinneqarput. Folketingimut ilaasortat atlantikup avannaaneersut arlaannaataluunniit isumaqatigiinniarnerit peqataaffiginngilaat.