Issittumi Siunnersuisooqatigiit tunngavilerneqarfimminnut Canadamut uterput

Issittumi Siunnersuisooqatigiit Canadami ukiut 16-it matuma tunngavilerneqarput. Inuit siuttuisa Mary Simonip Rosemarie Kuptanallu professori Franklyn Grifftith peqatigalugu Issittumi Siunnersuisooqatigiinnik pilersitsisuupput.
maajip 17-at 2013 06:59

Maannalu angerlartinneqarput. Tamatumuuna canadamiumik arnamik siulittaasuuffigineqarput; tamannalu ukiuni kingullerni 16-ini qanoq pisoqarsimatigineranik takutitsivoq. Siunnersuisooqatigiit taamani Inummik arnamilluunniit siulittaasoqarnissaat pisinnaasimassanngikkaluarpoq.

Leona Aglukkaq Nunavummi nunap immikkoortuani Kitikmeot Uqsuqtoormiuuvoq, nunaqarfiit avannarpasinnerpaasasa ilaat 1.300-t missaannik innuttaqartoq.

Issittumi Siunnersuisooqatigiit issittumi pissutsinik, issittup inuinik ajornartorsiutigineqartunillu taama ilisimasaqartigisumik siullerpaamik siulittaasoqassaaq.

Uqsuqtuuq nunaqarfiuvoq puisinniarnermik inuuniuteqarfiusoq, taamaammat Canadap EU-p alaatsinaattutut Issittumi Siunnersuisooqatigiinni inissisisimalernissaannut itigartitsinera pissusissamisoorpoq, EU-mi puisinniarnermut akerliuvoq.

Leona Aglukkaq Canadami peqqissutsimut ministerivoq, aammalu CanNorimut ministeriulluni, tassalu nunap immikkoortuini avannarpasinnerusuni aningaasaqarnerup ineriartorneranik nakkutilliisuulluni.

Piareersarluarsimalluni siulittaasunngorpoq, Nunavummimi nunap immikkoortuini avannaata-kippasissuaniittuni naalakkersuinikkut pingaarutilinnik atorfeqarsimavoq aammalu nunani tamalaani suliniaqatigiiffinnik suleqateqarsimalluni.

Pingaarneropaarli tassaagunarpoq, nunaqarfeeqqami inuuneq ilisimaqqissaaramiuk, aammalu Inuit issittumilu inuiaat siunissaasa pitsaanerulernissaat sutigut anguneqarsinnaanersoq ilisimagamiuk.