Canada: Inuvimmiut marluk mæslinginik tunillanneqartut

Danmarkimi mæslingertut aamma arlaqarput, nunatsinnilu nakorsaanerup pisut qanimut malinnaaffigai.
Assi © : Cabriolet200/Flickr Creative Commons
Nutserisoq Mads Lynge, Simon Uldum

Meeraq nunani allaneereerluni Canadap Issittortaata kitaanut Inuuvimmut tikittoq mæslingertoq paasineqarpoq. Inuit marluinnaat Issittumi mæslingertut maannamut siumorneqarsimapput, nappaat mæslingit tunillaatiasorujussuuvoq.

Mæslingit meeqqat nappaataattut taaneqartarpoq, nunarsuarmilu mæslingertuerutingajalluinnaraluarluni nunani assigiinngitsuni qaammatini makkunani siumorneqartarluni. Angajoqqaajusummi meeqqamik akiuussutissalersorneqarnissaat tunuarsimaarfigisimavaat. 

Mæslingit:
Mæslingit virusimik peqquteqarput taamaattumillu antibiotika atorlugu katsorsaasoqarsinnaanani. Katsorsarneqartoq inimi nillataartumi sakkortuallaanngitsumik qaammaqquserneqarsimasumi nalatinneqartarpoq. Quersornermut kissarneqarnermullu nakorsaatit nakorsap innersuussuteqarneratigut aatsaat atorneqassapput.

Mæslingimik tunillatsissimasoq tunillatsinnerminit ullut arfineq-pingasut qaangiunnerini - nappaatip pilinnginnerani anillattoornerullu qaangiunnissaata tungaanut imaluunniit anillattoornermit ullut tallimat qaangiutinnginnerini - allanik tunillaasinnaalersarpoq. Mæslingilli soorlu pequtitigut atisatigullu imaluunniit inuit napparsimanngitsut aqqutigalugit tunillaanneq-ajorpoq. Najoqqutarisaq: Netdoktor.dk

AAMMA ATUARUK Angalasut mæslinginut akiuussutissamik kapitinissaat kajumissaarutigineqartoq

Danmarkimi tunillatsissimasut aamma arlaqarput. Statens Serum Institut naapertorlugu arfinillit tunillatsissimasutut nalunaarsorneqarsimapput, ilaatigut naalungiarsuk qulinik qaammatilik. 

Nunatsinni mæslinginik suli tunillatsittoqanngikkaluartoq Danmarkimi pisut peqqinnissaqarfimmit qanimut malittarineqarput. 

- Tamaani mæslingertoqalersinnaanera aamma ernummatigineqarsinnaavoq, Nunatta Nakorsaanera oqarpoq.

- Inuk Danmarkiliarsimasoq siulliullugu alaatsinaanneqassaaq, mæslingilersinnaasimaneranut alaatsinaattoqartariaqarluni. Inulluunniit Kalaallit Nunaata avataanut sumulluunniit angalasimasoq aamma alaatsinaanneqartariaqarpoq

Pingaartumik Nuummi mianersortoqassaaq, Nuummi meeqqat sinerissamut naleqqiullugit ikinnerusut akiuussutissamik kapineqarsimapput.

- Akiuussutissamik kapitissimasut Nuummi amerlanerusariaqarput, Henrik L. Hansen taama erseqqissaavoq. 

Tinupasut aappalaartut mæslingertup timaa tamakkerlugu takussaasinnaapput, ajornerpaagaangamilu toqqutigineqarsinnaavoq, assigiinngitsutigulluunniit innarluuteqatelersitsisinnaalluni.

Inuit marluk mæslingertut siumorneqarnerat, Inuuvimmi oqartussat ilungersunartutut isigaat, innuttaasullu akiuussutissalerneqarsimanngippata peqqinnissaqarfimmut saaffiginnillutik akiuussutissalerneqarnissaat kaammattuutigalugu. Inuuvimmi peqqinnissaqarfiup qullersaa Kami Kandola taama oqarpoq. 

Nuummi nakorsiartarfimmut marlunngornikkut sisamanngornikkullu nal. 14-imit 15-imut akiuussutissamik kapitittoqarsinnaavoq.
 
Piffissamik siumut inniminniisoqartariaqanngilaq, ornigutiinnartoqarsinnaalluni.