Illersornissaqarfik attaveqaasersuutinik uuttortaavoq qaartiterinermillu sungiusarluni

Sakkutuut ingeniøreqarfiannit Nuummi sapaatip akunnerata siuliani sungiusartoqarpoq, tassani ajutoortoqassagaluarpat, silarluttorujussuanngussagaluarpat sorsuttoqalissagaluarpalluunniit attaveqaasersuutinik aaqqissuusseqqinnissamik sungiusarlutik.
Sakkutuut ingeniøreqarfiannit aqqusernit ataanni kuuffinnik assigiinngitsunik Nuummi weekendip siuliani uuttortaasoqarpoq. Ajutoortoqassagaluarpat kuuffinnik aqqusinernillu qanorilillutik aaqqissuusseqqissinnaanissaminnik uani sungiusarlutik. Assi © : Markus Valentin / KNR
Allattoq Markus Valentin
juulip 04-at 2026 09:34
Nutserisoq Ivalu Thorleifsen

Nuummi qatserutaasiviup saavani aqqusernup ataani ruujorersuaqarpoq. Aqqusinermiit takuneqarsinnaanngilaq ulluinnarnilu malugineqarpiartarani.

Illersornissaqarfimmiit sakkutuut Ingeniøriisa immikkoortortaqarfiannit qaarsup qulaaniit ammut qallorlutik sullorsuarmik weekendip siuliani uuttortaapput.

Nuummi piffinni pingasuni taamaaliorput, aqqusernit aaqqissuussaanerisa ilaannit paasissutissanik katersillutik.

Nunatsinni 100-t missaanniittut immikkoortortaqarfimmiipput sungiusaraangamilli inuit arfineq pingasuniit 12-ikkaartarput.

KNR-imiit sakkutuut misissuillutik uuttortaaneranni ataasinngormat malinnaasoqarpoq. 

Ajutoortoqartillugu aaqqissuusseqqinneq

Kaptajn Simon Bech Lillelund Bjerrep Sakkutuut Ingeniøreqarfiata Nuummi sungiusarnerat akisussaaffigaa. 

Attaveqaasersuutit ajutuussagaluarpata aaqqissuusseqataasinnaanerat oqaatigaa.

- Angallattoqarnissaa qulakkeerniarlugu ikaartarfiliorsinnaavugut.

Kaptajn Simon Bech Lillelund Bjerre immikkoortortaqarfik paasissutissanik katersinikkut aamma attaveqaasersuutinik aaqqissuusseqqinnikkut tunngasut Danmarkimi assinganik sungiusaatigineqarnissaat oqaatigaa: Taamaattumik maani allatut sungiusarsinnaagatsigu ilinniarnermi sammisassaalluarpoq, kaptajni oqarpoq. Assi © : Markus Valentin / KNR

Ruujoreqarnermut aqqusinernulluunniit suut ajoqutaasinnaanersut aperineqarami kaptajnip pinngortitami pisartut pillugit oqaluttuarpoq.

- Aqqusernit aqqutigineqarsinnaajunnaarnerinut ujaqqat sisoornerat, sila imaluunniit alla pissutaasinnaapput. Sumiiffimmi maanitut pingaaruteqartigisumi aqquteqarsinnaanerput taamaalilluta qulakkeerniassavarput.

Ingeniørit aamma Kangerlussuarmeereerput. Tassanilu qaartiterutit sakkortuut ilaatigut sungiusaatigaat. Qamuteralaat asserlugit ujaqqat aqqummiittut qaartittarsimavaat. 

-  Danmarkimi ujaqqanik taamaattunik qaartitassaqannginnatta sungiusaataalluarput. Kangerlussuarmilu innuttaasunut pingaarutilimmik suleqataavugut, kaptajni taama oqarpoq. 

Qaartiterinerit pillugit oqaluttuat

Sakkutuut USA pillugu pissutsit ingerlaneranni mittarfiit qaartinnissaannut qaartartunik puussianillu aammik imalinnik nassarnerat januaarimi DR-ip allaaserimmagu maluginiarneqaqaaq.

Tusagassiuutini eqqartorneqartoq naapertorlugu USA-mut sakkuaannissamut piareersarneruvoq. 

Sungiusarnermi ruujorersuit uuttortarneqarput. Saniatigut erngup kuunnera nalunaarsorneqarpoq. Assi © : Markus Valentin / KNR

KNR-ip Søren Andersen sapaatip akunnerata aallartinnerani naapimmagu oqaluttuanut oqaaseqarunnersoq aperaarput.

- Naamik, oqaasissaqanngilanga, Arktisk Kommandop pisortaa akivoq.

Sakkutuut ingeniørit maaniipput taakkulu attaveqaasersuutinik aaqqissuussinissamut pikkorissagunaqaat. Mittarfimmilli aseruinissaq naapertuuppa. Tamanna oqaaseqarfigisinnaaviuk imaluunniit taamatut pisoqarnissaa nalinginnaasuua?

- Naamik, Søren Andersen akivoq.

Attaveqaasersuutit pingaarutillit

Illersornissaqarfimmiit piviusumik nunatsinni sakkutooqarnikkut sakkortusaasoqarnera eqqartorneqanngikkaluartoq nunanit ilininngaanniit sakkutuunik suli sungiusartoqarpoq.

Uani pissaanillit akeraasinnaasut nunatsinnik sorsussinnaasunut ersisaarineq siunertaavoq aammali attaveqaasersuutit pingaarutillit illersornissaat siunertarineqarpoq. 

Sakkutuut assersuutigalugu ajunaarnersuaqassagaluarpat pisut iluarsartuunnissaannut ajutoortoqarneranilu ikiuunnissamut sungiusarput. 

Assi © : Markus Valentin / KNR

Ruslandip issittumilu sakkutooqarfiisa aarlerinartorsiortitsinerat siornatigut eqqartortarpagut. Sumulliuna piareersartusi?

Ukrainemi sorsunnerup suussusaa isiginiarparput. Tassani Ruslandip (Ukrainep aaqq.) attaveqaasersuutaanik ukiut 4-t ingerlanerini qanoq aaqqissuussamik aseruiniartigisimanera pingaartumik isiginiarparput, generalmajori Søren Andersen taama oqarpoq. 

- Tamaani taamaattoqannginnissaanik pinaveersaartitsisussaavugut. Taamaammat piareersarpugut aaqqiagiinngittoqarnissaa pinaveersaarniarlugu.

Ilinniarfissatsialak

Aqqusinernik ajutoortoqassappat sungiusarnerit qanoq iluaqutaasinnaanerat Illersornissaqarfimmut paasissutissiipput. 

- Arlaannik susoqassappat qanoriliornissatsinnut paasissutissaateqarlualerpugut, Kaptajn Simon Bech Lillelund Bjerre taama oqarpoq. 

- Taava ataatsimut aaqqiissuteqarnissaq anguniarlugu, sanasunik allanilluunniit pisariaqartitsineq naapertorlugu Danmarkimiit nunatsinniilluunniit immikkut ilisimasalinnik ikiortiserinnissinnaavugut.

Assi © : Markus Valentin / KNR

Sineriammi tamani suliaqarnissamut sungiusarnernit ukunanit misilittakkat atorsinnaavisigit?

- Aap, atorsinnaavagut. Pisariaqassappat nunaqarfinni tamani suliaqarsinnaavugut. 

- Isumaqarpunga taamannak Nuup qeqqani sammisaqarsinnaanerput tamakkuninngalu sungiusarsinnaanerput immikkuullarissuusoq. 

Kaptajn Simon Bech Lillelund Bjerrep misiliutaannaannginnerarpaa ilinniarnissamulli periarfissatsialaanerarlugu.

- Holdit tullii maannarunik pisinnaasatik naapertorlugit suut sungiusarusunnerlugit naliliisinnaapput.