1989-imiilli marloriaammik kiannerulersoq

50 graditut qaffasinnerusumilluunniit kiannerusalersoq, nunarsuaq tamakkerlugu BBC-p nulunaarusiarititaani allaqqavoq.
Silap pissusiata allanngoriartornera inuit iliuusaannit pilersinneqartoq Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusia pillugu nalunaarusiaanni inerniliunneqareersoq NOAA nalunaaruteqarpoq. Assi © : Mads Claus Rasmussen/Ritzau Scanpix
Allattoq Ritzau
septembarip 15-at 2021 09:06
Nutserisoq Ivik Kristiansen

Ukiup ataatsip ingerlanerani kiarujussuartarnerit 50 graditut qaffasinnerusumilluunniit kiattarnerit 1980-ikkunniilli marloriaatinngorput. Nunarsuaq tamakkerlugu misissueqqissaarneq BBC-imit suliarineqartup takutippaa

Taamatut kiarujussuartarnera nunarsuarmi sumiffinni amerlanerusuni nalaanneqartalerpoq siusinnerusumut sanilliullugu, tamannalu inuit peqqissussaannut inooriasiannullu unammillernartorujussuulluni.

Aamarsuarmik uuliamillu atuineq tamakkiisumik pissutaasoq, Oxford Universitymi avatangiisini allanngoriartornermut ilisimatusarfimmi pisortaq Friederike Otto oqarpoq.

Juulip qaammataani nunarsuarmi tamarmi aatsaat taama kiatsigisoq, USA-mi silasiorfimmi NOAA-mi nalunaarsorneqarpoq.

AAMMA ATUARUK Nalunaarusiaq: Silap pissusia peqqutaalluni 200 millionillit allamut qimaassasut

Nunarsuarmi tamarmi ukioq manna juulimi agguaqatigiissillugu 15,77 gradinik kiappoq, taamaalillunilu siorna juulip qaammataani kiannerpaajusumit 0,01 gradimik kiannerulluni.

Juulili ilumut kiannerpaaffiunersoq isumaqatigiinngissutigineqalaarpoq.

Nutaarsiassaqartitsivik AFP naapertorlugu, ukioq manna juuli qaammatini nunarsuarmi tamarmi kiannerpaaffiusut pingajorigaat EU-p silap pissusia pillugu kiffartuussivianit isumaqarput.

AFP naapertorlugu, uuttuinerni assigiinngissuteqalaarneq nalinginnaasuuvoq.

Ilaatigut Ruslandimi Siberiami 38 gradinik kiappoq 2020-mi aatsaat taama kiatsigisutut nalunaarsoneqarluni.

AAMMA ATUARUK Kalaallit Nunaata silaa 2100-mi imaassaaq

Qaasuitsup killeqarfiata avannaani aatsaat taama kiatsigisumik nalunaarsuisoqarpoq.

Silap pissusiata allanngoriartornera inuit iliuusaannit pilersinneqartoq Naalagaaffiit Peqatigiit silap pissusia pillugu nalunaarusiaanni inerniliunneqareersoq NOAA nalunaaruteqarpoq.

Nunarsuarmi sila 2000-ikkut qiteqqunnissaata tungaanut kianneruleriartuinnassaaq. Gassinik silaannarmik kissakkiartortitsisartunik aniatitsineq killilerneqassagaluarpalluunniit taamaattoqassasoq, nalunaarusiami allaqqavoq.

- Inuit sunniutaat silap pissusaata allanngoriartorneranut pissutaasoq Nalagaaffiit Peqatigiit nalunaarusiaata silatusaartuusup paatsuugassaanngitsumik takutippaa, sunniutaalu siammasissut sukkasuumillu malunnarnerujartuinnartut uppernarsarpaa, Rick Spinrad oqarpoq.