Narsarsuarmi innuttaasunik ataatsimiisitsinermi peqataasut: Suli ernumavugut

Kuannersuarni aatsitassarsiornissamut suliniut pillugu kujataani innuttaasunik ulluni makkunani ataatsimiititsisoqarpoq.
- Innuttaasut taanna annerpaamik aatsitassarsiorniallu politikkimillu suliaqartut tamaasa ataatsikkut naapikkusukkaluarpaat. Politiinik aamma peqataasoqarpoq, toqqissisimaniassammatagooq. Kisianni isumaqarpunga kujataarmiut taamatut naviananngitsut, Amos Ezekiassen taama oqarpoq. Assi © : KNR / Malik Brøns
aggustip 26-at 2021 08:06

Kujataani suliniut assortuussutaasoq pillugu Naalakkersuisut innuttaasunik ataatsimiititseqattaarput.

Narsarsuami najugallip, Amos Ezekiassenip, Naalakkersuisut Kuannersuarni aatsitassarsiornissamut suliniummut unititserusunnerat toqqissisimanaralugu oqarpoq.

Partiilli Kuannersuarni aatsitassarsiornissamik kissaateqatut, soorlu Siumut Demokraatillu, naalakkersuinikkut pissaaneqaqqilissagunik suliniut piviusunngortinneqarsinnaammat siunissamut ernummateqarpoq.

Kuannersuarni suliniut pillugu paasissutissat piviusut:

  • Kuannersuit Narsap kilometerinik 7,5-inik ungasitsigisumi avannarpasissortaaniippoq.
  • Aatsitassarsiorfik asimi 700 meterinik qutsitsigisumiipppoq.
  • Greenland Mineralsip aatsitassarsiorfk ukiuni 37-ni piiaaffiginiarpaa.
  • Aatsitassarsiorfiup piiaaffigineqarnerani nunaqavissunik 328-nik suliffissaqartitsisoqarsinnaassasoq naatsorsuutigineqarpoq.
  • Aatsitassarsiorfik qaqutigoortunik ilaatigut uranimik thoriumimillu saffiugassaqarpoq.
  • Aatsitassarsiorfik saffiugassiassamik ukiumut millionit tonsit pingasut missaannik piiaaffiusassaaq.
  • Ukiuni 37-ni aatsitassarsiornermit sinnikut 111 millionit tonsiussapput qaarsorlu (qaarsumit piiarneqartumit sinnikut) 111 millionit tonsiussalluni.

Tusarfiit: Greenland Mineralsip ASN-ia ISN-ialu.

- Taavalu aamma ukiut sisamakkaarlugit nunatsinni qinersisarneq tunngavigalugu politikkikkut nikittoqartassappat immaqaluunniit partiip allap uranitalinnik piiaaniarnermut siunertallip tigussappagu, taava kujataarmiuusunut tamanna toqqissisimananngilaq, Amos Ezekiassen oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Ilisimatooq Greenland Mineralsip innuttaasunik ataatsimiititsinernut peqataaniarunnaarnera pillugu: Nallinnartutut imminnut inissipput

Aatsitassanut naalakkersuisup, Naaja Nathanielsenip, Narsarsuarmi innuttaasunik ataasinngornermi ataatsimiititsinermi oqarpoq, tamat oqartussaaqataanerat atorlugu ingerlatsinermi inatsisinik allanngortitsisoqarsinnaajuaannarmat aatsitassarsiorusunnerup unitsivinnissaa periarfissaanngitsoq.

Greenland Minerals amigaataasut

Najugaqartup allap ingerlatseqatigiiffik aatsitassarsiorusuttoq, Greenland Minerals innuttaasunik ataatsimiititsinermi peqataanngimmat maqaasivaa. Greenland Minerals ataatsimiititsinernut peqataatitaqarniarani aalajangerpoq.

Taakkua sulisumik aallartinnissaannut aarleqquteqarlutik nalunaarput.   

 

Assi © : KNR / Malik Brøns

 

- Greenland Mineralsimit aallartitat soorunami amigaatigaagut. Aamma maanna sulerinerat pillugu ernumasoqarsinnaavoq, Inga Gisladottir oqarpoq.

Amos Ezekiassenip ingerlatseqatigiiffimmeersunik peqataasoqanngimmat apeqqutissani tamaasa apeqqutigisinnaanagillu akissutissarsinngilai.

AAMMA ATUARUK Naaja Nathanielsen innuttanik ataatsimiitsitsisarnerit pillugit: Kingullermitut ingerlassapput, maannali uagut peqataalluta

- Innuttaasut taanna annerpaamik aatsitassarsiorniallu politikkimillu suliaqartut tamaasa ataatsikkut naapikkusukkaluarpaat. Politiinik aamma peqataasoqarpoq, toqqissisimaniassammatagooq. Kisianni isumaqarpunga kujataarmiut taamatut naviananngitsut, Amos Ezekiassen taama oqarpoq.

Taanna naapertorlugu Narsarsuarmi ataatsimiititsineq, Greenland Minerals peqataanngimmat pilersaarutaasumit nalunaaquttap akunneranik aappaa affarmik sivikinneruvoq.