Pinerluttulersaarut nutaaq nunatsinni pisuusaartinneqarpoq

Nunatsinni uuliamik piiaaneq, akerleriissutigineqarsinnaaneralu, atuakkiami pinerluttulersaarummi tallimanngornermi februaarip 12-iani saqqummersumi sammineqarput.
Krimforfatter Rune Stefansson
Krimforfatter Rune Stefansson Assi © : Rune Stefansson
Allattoq Jonas Fievé
februaarip 15-at 2016 10:48
Nutserisoq Connie Fontain

Atuakkiami, danskimit atuakkiortumit, Rune Stefanssonimit, allanneqartumi, akerliusoq Greenpeacemeersoq pinnersoq tammarpoq. 

Inuk nallangalluni, kvadratmeteri sinnerlugu angissuseqarpoq. Kvadratkilometeri inunnut millioninut inissaqarpoq. Kalaallit Nunaat 2.166.000 kvadratmeterinik annertussuseqarpoq, tassangalu 81 procenti sermersuarmik qalleqqaneqarluni.

Atuakkiami inuttaasoq pingaarneq pinerluttorsiortoq danskeq chilimiunik kingoqqisoq, Marcelo Krakl Greenpeacemeersoq ujaariartorlugu Kalaallit Nunaannut aallartinneqarpoq.

Rune Stefansson atuakkiaminut atatillugu isumassarsioriartorluni nunatsinnukarnikuuvoq. Siullermik ukiut marluk matuma siorna februaarimi, taamanili silap kiassusaa atuakkiami imarisaanut tulluartissimanngilaa.

- Ajoqutigisimasara tassaavoq, atuakkiami sammisassaq aasakkut pisuusussaammat, tassa Greenpeacemeersoq tammarnermini illuaqqami kiassarneqanngitsumi, sumiissutsimi ilisimaneqanngitsumi inuuginnarnissaa periarfissaqassammat. Tullissaani Ilulissaniippunga.

Aasaammat Kalaallit Nunaata qiianarpallaannginnerani qanoq issinnaanera allaanerusumik misigisaqarfigaara, danskiullunimi taamatut eqqarsarnartoqarsinnaassammat Rune Stefansson KNR-mut oqaluttuarpoq. 

Piviusorpalaartumik oqaluttualiaq

Atuakkiani nangeqattaartuni pingajuat, uulia kingulleq, Rune Stefanssonip atuakkiani nunatsinni pisuusaartussanngortikkamiuk maani nunatsinni uuliasiornermi misigineqarsinnaasut sammissallugit avaqqussinnaasimanngilai.

Kalaallit Nunaat eqqarsaatigilerakku, uuliamik ujaasineq, uulialu imartamiittoq annertussappat, nuna namminersornerulersissinnaagaa pisussatut ilimagineqartup eqqartugaanera saqqumilaarpoq. 

Pinerluttulersaarummi illuatungaani uuliasioqatigiit illuatungaanilu Greenpeace avatanngiisinillu illersuiniaqatigiit allat piviusuusaartitat Ocean Action imminnut akerleriipput, ullulli ilaanni Greenpeacemeersoq amerikamiu pinnersoq, Kalaallit Nunaanni periarfeerulluni tammarmat Marcelo Krankl arnap ujaariartornissaanik suliassinneqarpoq.

Vicky von der Pahlen Greenpeacemeersoq ulluni arfinilinni tusarfigineqanngilaq, Nuummiit, illoqarfiulluunniit qanittuaniit qaqqaniit tammarpoq. Sermersuarmukarsimasinnaanngilaq, aammalu illoqarfimmut, nunaqarfimmulluunniit allamut aallarsimasinnaanngilaq. Umiarsuarmiissinnaavoq, umiatsiamiilluniluunnit imaluunniit kivisimasinnaavoq, kangerlummiissinnaavoq imaluunniit Kalaallit Nunaata imartaata eqqaaniissinnaavoq.

Nunamut asanninnerujussuaq

Rune Stefanssonip nunarsuarmi qeqertat annersaannut asanninninni aamma atuartunut misigitissinnaassallugu neriuuteqarpoq.

- Nuannaarutigissaqaara danskit tamarmik ukiukkut Thailandimut allanullu aallarnatik aasakkut Ilulissanukassasut. Taavanimi inuiaqatigiinneq tiguartinnartorujussuuvoq, pingortitarlu tupinnartorujussuulluni, Rune Stefansson oqarpoq.