Uummannap kangerloqarfiani qaqqat qajannartut pillugit tassaarsuarmut najoqqutassiaq nutaaq eqqornerusorlu

Uummannap kangerloqarfiani qaqqat qajannartut norskinit ilisimatusartunit misissorneqarput, taakkulu qaqqamit sisoortoqassagaluarpat mallit portussusissaat naatsorsorpaat.
Kangerluarummi qaqqat qajannartut Uummannap nunaqarfiinut Niaqornanut, Qaarsunnut Ukkusissanullu qanittumiipput. Assi © : GEUS
Allattoq Malik Brøns
juunip 29-at 2022 14:55

Danmarkimi Kalaallit Nunaannilu nunap qanoq issusianik misissuiffiup, GEUS-ip Uummannap kangerloqarfiani qaqqani qajannartumik nutaamik apriilip aallartinnerani nassaarput.

Qaqqaq qajannartoq ”Kigarsima”-mik atserneqarpoq. Ujarassiuullu nunaqarfinnut Ukkusissanut, Niaqornanut Qaarsunnullu kingunerlungaatsiarsinnaasumik qaqqamit sisoortoqaratarsinnaanera ilimanaateqarluartoq taamani nalilerpaat.

Norgemit ujarassiuut maanna nutaanik eqqornerusunillu najoqqutassiorput.

Taamaalilluni mallit qanoq portutigisinnaanissaat aamma qaqqamit sisoortoqarneranit mallit siulliit nunaqarfinnut illoqarfinnulluunniit ataasiakkaanut angunnissaannut piffissap qanoq sivisutiginissaa maanna takusaqarsinnaalerluni.

Assersuutigalugu Kigarsimami qaqqamit sisoortoqassagaluarpat Ukkusissat mallinik siullernik anguneqarnissaannut minutsit tallimaannaat ingerlasinnaasut takutinneqarpoq. Ujarassiuut naliliinerat pillugu annerusumik Naalakkersuisut nittartagaani atuagaqarsinnaavutit.

Skema uani ataani takuneqarsinnaavoq:

 

 

Karrat 3-mit minnerusoq, kisianni Karrat 1-imit 2-miillu annerusoq

Nunatsinnit, Danmarkimit, Norgemiillu ujarassiuut Karrat Kangerluani qaqqamit sisoortoqarneranit kingunissat pillugit nalunaarusiaq siorna saqqummiuppaat.

Karrat Kangerluani qaqqat qajannartut pingasut nassaarineqarput, taakkulu qaqqamut qajannartumut 2017-imi qarsutsinermik pilersitsisup qanittuaniipput. Karrat Kangerluani qajannartut pingasut Karrat 1, 2, 3-millu taaguuserneqarput. Ajornerpaamik pisoqassaguni Karrat 3 tamarmi ataatsikkut imaanut sisussaaq..   

Tassaarsuaqarneranut takussutissat nalinginnaasut

 

Sumiiffinni tamani tassaarsuartoqarneranik aarlerisaarisoqartillugu aarlerisaarinerit ilumoorunneqartassapput. Tassaarsuaq sineriammut apuuppat imaq nalinginnaasumit tininnerujussuussaaq imaluunniit imaq annertoorujussuarmik ulissaaq.

Soorluttaaq taamatut pisoqarnerani qimmit eqqissiveerussinnaasartut. Taamatut aarlerinartumik malussarniaraanni piaartumik sissaq qimanneqartariaqarpoq. Nalinginnaasumik sissamit qummut qatsissumukarlutit ingerlasassaatit. Meterit qullarterfitit tamaasa annassutigisinnaavatit.

 

Paasissutissarsiffik: Namminersorlutik Oqartussat

Namminersorlutik Oqartussat oqarnerat naapertorlugit Kangerluarsummi qaqqat qajannartut 28 millionit kvadratmeterinik portussuseqartumik maleqartitsisinnaapput, tamannalu Karrat 1-imit 2-miillu annertuneruvoq, tamannali Karrat 3-mit annikinnerulluni.

Karrat Kangerluani qaqqamit sisoortoqaratarsinnaaneranut nalunaarusiortoqarneranut atatillugu tamanna ullumikkut imaluunniit ukiut 200-it qaangiuppata pisinnaasoq naliliissutigineqarpoq. Tamannali qaqugu pisinnaanersoq oqaatigineqarsinnaanngilaq.

Kangerluarsummi qaqqamut qajannaatsumut aamma atatillugu taama naliliisoqarpoq, tassa aqagu imaluunnit ukiut 200-t qaangiuppata pisinnaavoq. Tamannali ilisimaneqanngilaq.

Kangerluarummi qaqqat qajannartut Uummannap nunaqarfiinut Niaqornanut, Qaarsunnut Ukkusissanullu qanittumiipput.

Taamaammat nunaqarfiit taakku qaqqamit sisoortoqarnissaanut aarlerinartorsiornerupput.

Ujarassiuut misissuinerisa takutippaat qaqqaq allamik qajannartortaqartoq ukiut qulit kingulliit ingerlaneranni sukkasoorujussuarmik sukkatsikkiartortumillu ajorsiartorsimasoq. Qaqqami sumiiffik alla taanna pillugu paasissutissanut aallaavigineqarput satellitsikkut paasissutissat, innani assilisat kiisalu ornigulluni misissuinerit misissoqqissaarneqarsimasut takutippaat.