Tunisassiornermik suliaqartarsimasoq: Nipisat suaasa akiat naapertuuppoq

Nunatsinni nipisat suaat Danmarkimi allanilu niuertarfinnut ungasissumi pissarsiaanerat tunisassiorfiit aningaasartuuteqarnerunerannik malitseqartoq, ilisimasalik oqarpoq.
Robert Møller
Robert Møllerip nunatsinni tunisassiorfiit suannik aalisartunut pisereeraagamik, pisiatik salillugit 17 procentit missaanni tarajuleriarlugit asiunaveersaasertaraat oqaatigaa. Assi © : KNR
Allattoq Andreas Wille
apriilip 26-at 2022 04:33

Royal Greenlandip KNAPK-llu nipisat suaat kilomut upernaaq manna koruuninik 22-nik koruunimillu ataatsimik bonuseqassasut isumaqatigiissutigaat. Suannik tunisassiornermik siusinnerusukkut suliaqartartup, Royal Greenlandip akiliinerorusunnginera paasisinnaavaa.

- Oqartariaqarpugut pissutsit massakkutut itsillugit naapertuuppoq, Robert Møller KNR-mut oqarpoq.

Nipisaat suaannik niuerfikinnerusoq

Pissutsit Robert Møllerip taakkartugai nunatta avataani pisuupput, tassa coronamik nunarsuaq tamakkerlugu tuniluuttoqarlunilu Ukrainemi sorsuttoqarpoq.

Assersuutigalugu Ukrainemi sorsunneq pissutigalugu nunarsuarmi tamarmi nerisassat akitsorput. Rusland Ukrainelu nalinginnaasumik nioqquteqartaraluarput, sorsunnerlu pissutigalugu tamanna unikaallatsinneqarpoq.

Tamatuma saniatigut assersuutigalugu Danmarkimi nukissiuutit akitsorput.

Nunani amerlasuuni atuisartut taamaalillutik akissaatikinnerulerput. Tamanna pissutigalugu nioqqutissanik pitsaasunik soorlu nipisaat suaannut akissaqartut ikinnerulerput.

Taakkualu ilaatigut pissutaallutik aningaasaq nalikinnerulerpoq. Assersujutigalugu Danmarkimi aningaasaq nalikillimmat, ulluinnarni aningaasartuutit siorna qaammammut 5.000 koruuniusimappata maanna 5.250 koruuneqarput.

Pitsaassusaat assigiinngitsoq

Robert Møllerip nunatsinni tunisassiorfiit suannik aalisartunut pisereeraagamik, pisiatik salillugit 17 procentit missaanni tarajuleriarlugit asiunaveersaasertaraat oqaatigaa.

- Taamaalillutik taakkua Kalaallit Nunaanni annertoorujussuarmik tunisassiarisartakkagut nalii appareertarput. Tassami ilaa uninngasussatut, ingerlaannaq niuerutigineqartussaanngitsutut sanasaratsigit maani Kalaallit Nunaanni.

Islandimi taamak aamma tunisassiortoqartartoq, suliarineqarnerilu Europami niuerfinnut tulluarsarneqartartut ilisimasalik aamma oqarpoq.

Tassalu nipisat suaat nunatsinneeersut niuerfinni ungasissorsuarmi pissarsiaasarmata asiunaveersagassaasarput. Suaallu pitsaassusiat taamaalilluni nutaarluinnarnut sanilliunneqarsinnaasanngitsoq, Robert Møller naliliivoq.

Assersuutigaluguli Danmarkimi aalisakkanik kaattaassivimmi suaat kilomut hunnorujulikkaanik akeqartarput. Taakkualu akii nunatsinni aalisartuulluni takulluarnarunartorujussuunerat tunisassiortarsimasup paasisinnaavaa. Kisianni:

- Taakkua suaapput tunisassiarineqarnikut taratsilaaginnarlugit 4 procentip missaani. Taavalu ingerlaannaq, ulloq taanna immaqa pisiniarfinnut niuerutigalugit. Nillataartinneqarnikuunngillat, sivisuumik uninnganikuunngillat ungasissumullu assartorneqarnikuunatik, Robert Møller oqarpoq.

Tassalu pisisartut suaat nutaajutillugit piumaneruaat. Piumaneqarnerallu akimi aamma ersertarpoq.

Aningaasartuutit

Akerlianik nunatsinni suaat tunisat nillataarsitsivinni, qeritisivinnilu tunisassiorfiutilinnit naafferarlugit akilersorneqartuni uninngatinneqartarput. Tamanna tunisassiorfimmut aningaasartuutaavoq, soorlu aamma nillataartitsiviup qerititsiviullu innaallagialersornera aningaasartuutaasoq.

Tunisassiorfiup tamakkua qaavatigut sulisut amerlanerusut aningaasarsiaqartissavai.

Nunatsinnit suaat pisisartunut apuunneqartinnagit aamma umiarsuarmik assartoqqaagassaapput, tamannalu aamma tunisassiorfiup nammineq akilissagaa, Robert Møller nassuiaavoq.