Thulemi sulisartuusimasoq: Eqqaavissuarmut igiinnarneqassanngilagut

Thulemi sulisartuusimasut pingasut Thulemi sakkutooqarfimmi timmisartup atomimik qaartartuliamik usillip nakkarnerata kingorna saleeqataasimanermikkut nappaateqalersimanerminnut taarsiivigeqqullutik New Yorkimi isumaqatigiissitsiniarnikkut eqqartuussivimmut suliassanngortitsisut ilagaat Jeff Carswell.
Allattoq mlk, Simon Uldum
novembarip 11-at 2013 12:26

Jeff Carswell isumaqarpoq Thulemi sulisartuusimasut ajoqusersimanerannut akisussaaffimmik tigusisoqarnissaannut piffissanngortoq.

-Pineqarsimanerput politikerinillu tusaanngitsuusaarniarneqarnerput eqqortuunngilaq. Pitsaasumik pineqartariaqarput, oqarpoq.

New Yorkimi isumaqatigiissitsiniarnikkut eqqartuussivimmi suliarineqarnerani akisussaaffiup inissinniarneqarnissaa kisiat pineqanngilaq, aammali amerikamiu sulinermi ajoqusernermut inatsit naapertorlugu allamiut amerikamiut sakkutooqarfiini sulisinneqartut taarsiivigineqarnissaannut tunngassuteqarluni. Taarsiivigineqarnissaq aamma siunertaavoq, taannali kisiat piumasaqaatigineqanngilaq, Jeff Carswell oqarpoq.

- Suliamik matuminnga ingerlatsineq nammineerlunga aningaasarpassuarnik atuiffigaara, taamaammat aamma taarsiivigineqarnissara kissaatigaara, pingaarnerpaarli tassaavoq iluamik pineqarnissarput aammalu asuli eqqaavissuarmut iginneqannginnissarput, Jeff Carswell USA-p kangia suliffigisaminit oqarasuaatikkut taama oqarpoq.

Taanna iggissakkut kræfteqarluni pilatsilluni katsorsarneqarsimavoq. Taassumalu '68-imi nappartanik qinngornernik ulorianartunik akulinnik suliaqarsimanini taamatut napparsimalissutigisimassallugu qularutiginngilaa:

- Akulikitsumik misissortittarpunga. Napparsimmavimmi maannamut 50-eriarlunga uninngareerpunga, inuunermalu sinnerani misissortittuassallunga, Thulemi sulisartuusimasoq ullumikkut 70-inik ukioqatoq oqarpoq.

Thulemi sulisartuusimasut taakku pingasut ajutoorneq pimmat Danish Construction Corporationimi, Thule Air Basemi kiffartuussinissamik isumaqatigiissuteqartumi, atofeqarput. Tassalu suliffeqarfiit tallimat kattullutik suliffeqarfiutaat, taakkunanngalu Pihl og Søn aamma Topsøe-Jensen og Schrøder kisiartaalersimapput. Tamannalu pissutigalugu suliffeqarfinnut taakkununnga marlunnut piumasaqaateqarput, Thulemi sulisartuusimasut eqqartuussissuserisuat Ian Anderson oqarpoq:

- DCC atounnaarsinneqarmat sulisartunut taartisiassanut akisussaaffik DCC-mik tunngaviliisuniilerpoq. Suliffeqarfiillu suli atasut ullumikkut marluinnaapput. Amerikami inatsisit malillugu taakku sulisartut sulinerminni ajoqusernerinut akisussaatinneqartussaapput, oqarpoq.

Suliap eqqartuussivimmi suliarineqarnera suli naammassineqanngikkalluartoq, Amerikami suliffeqarnermut naalakkersuisoqarfiup Department of Laborip Thulemi sulisartuusimasut pingasut eqqartuussivimmi ajugaassagaluarpata taarsiivigineqarnissaat qularnaarniarlugu suliffeqarfiup Pihl og Sønip akiliisinnaajunnaartup pigisaanut 200 mio. dollarsinik piumasaqaateqarsimavoq. Piumasaqaalli tamanna piviusorsioranilu ingasattajaarnerusoq, Ian Anderson isumaqarpoq.

- Pihlip akiliisinnaajunnaarnermi pigisaanut piumasaqaateqartariaqarsimavunga eqqartuussivikkut piumasaqaateqarnerput naammassiniarlugu. Tamarmilli immikkut 1 koruunimik piumasaqaateqarput. Taamaaliorpugut taarsiivigitinnissami aningaasat amerlassusaat eqqartuussivimmit aalajangerneqassammata. Aningaasat qanoq amerlatigissanersut suli oqaatigisinnaanngikkallarparput, oqarpoq.

Eqqartuussivimmi suliaq Amerikami pisortat ingerlatsinerisa ungasinngittukkut unitsinneqarnerata kingunerisaanik sapaatit akunnerini sisamani uninngasimavoq, maannali aallarteqqinneqartussanngorluni. Ian Andersonillu neriuutigaa suliaq ukiup nutaap aallartinnerani aalajangiiffigineqarumaartoq.