Teheranimi akerliussutsiminnik takutitsisoqarpassuit

Iranimi inuit 100.000-illit illoqarfiit pingaarnersaanni Teheranimi akerliussutsiminnik takutitsipput muslimit ingasattajaarniat mumisitsinerannit ukiut 31-t qaangiunneranni palasiunerit naalakkersuisuusimanerat akerleriniarlugu.
februaarip 11-at 2010 15:02

Illuatungiliuttut nalunaarutigaat isumannaallisaaniat naalakkersuinermik allanngortitsinermut illersuisunut aamma akerliussutsimik takutitseqataasunut saassussisimasut, DR taama nutaarsiassaqartitsivoq.

Sakkutuut nipilersuutaannik nipilersorlutik allagartarsualisaarlutillu ilaatigut upperisarsiornikkut siuttup Ali Khamenei-ip assinginik assiliartalinnik inuillu 100.000-illit naalakkersuisunik illersuisut peqatigalugit akerliussutsimik takutitsisut Iranip illoqarfiisa pingaarnersaata qeqqaniipput.

Taakkua muslimit ingasattajaarniat mumisitsinerat upperalugu akerliussutsiminnik takutitsipput, tamatumunngali peqatigitillugu Iranimi illoqarfinni allani Iranimi naalakkersuisunik illersuisut naammagittaaliornertik malunnartinniarlugu oqaatigaat præsident Mahmoud Ahmadinejad qinersinermi peqquserluttuliornikkut ivertinneqarsimasoq.

Illuatungiliuttut internettimi nittartakkakkut nalunaarutigaat isumannaallisaaniat akerliussutsimik takutitsiffiusup ungasinngisaani imminerminnik saassussisimasut. Maannakkulli qanoq pisoqarneranik paasisaqarnissaq ajornarluinnarpoq, tassami illuatungiliuttut iliuusaasa tusarliunnissaat naalakkersuisunit tusagassiorfinnut inerteqqutigineqarmata, allaallumi allanngortitsinermik illersuisut namminneq mobilikkut internettikkullu nalunaaruteqarnissaat sapinngisamik pinngitsoortinniarneqarluni.

Inerteqqutaasumik akerliussutsimik takutitsisoqannginnissaa naalakkersuisunit mianersoqqussutigineqareerpoq, naalakkersuisunullu akerliusut nalunaarutigalugu Mehdi Karroubi siornatigullu præsidentiusimasoq Khatami illuatungiuttuni ataatsimeeqataatillugit saassunneqarsimasut.

Ahmadinejadip oqalugiarnermini oqaatiginiarpaa maanna Iran naalagaaffinngorsimasoq atomiuteqarnermigut pissaanilik, tamannalu iluatsissimasoq urani 20 procentip missaanik atorsinnaanngorsarneqarsimasoq Iranip pigisaa atorlugu, tassa annikitsunnguugaluarpoq. Aamma oqarpoq Iranip akeraasa atomi pillugu apeqqut atornerlukkaat Kangia Qiterleq salliutinniarlugu, tassalu oqalugiarnera taamaalilluni nunanut killernut akerliuniarneruvoq Iranilu naalagaaffinngorsimasoq atomiuteqarnermigut pissaanilik nalunaarutigineqarluni.