Silaannaq allanngormat arferit ingerlaarfiat allanngorpoq

Arfiviit qaammataasaq atorlugu malittarineqartut ersersippaat, Manerassuarmiit Atlantikumut ingerlaarnerminni Ruslandi avannaqqullugu kangimut aqqut ingerlaarfigisalersimagaat.
Allattoq Per Andersen
septembarip 28-at 2011 07:34

Mads Peter Heide-Jørgensen pinngortitaleriffimmi ilisimatooq, atuagassiami saqqummeqqammersumi Biology Lettersimi misissuisimanerit inernerinik avammut saqqummiunneqaqqammerput.

Mads Peter seniorforskeriusoq ukiuni 2001-miit 2010-ip tungaanut arfivinnik 100-nit ikinnerunngitsunik qaammataasanut nassitsissutinik ikkussisarsimapput arferit ingerlaarnerat malittarisinnaajumallugu.

Arfiviit qaammataasaq atorlugu malittarineqarsimasut, ersersitsipput Manerassuarmiit Atlantikumut ingerlaarnerminni Ruslandi avannaqqullugu kangimut aqqut ingerlaarfigisalersimagaat qallunaatut Nordvestpassage-mik taasagaat atortalersimagaat. Tamannalu silaannaap kissakkiartornerata malitsigisaanik Ruslandi avannaqqullugu kangimut aqqutip sikuerukkiartornerata malitsigaa. Ilisimatuussutsikkut allattugaatit Pinngortitaleriffimmiit taama ilisimatitsipput.

Ruslandi avannaqqullugu kangimut aqqut ukiut 4.000-t matuma siorna kingullermik arferit ingerlaarfiginikuusimavaat.

- Arferit Manerassuup Atlantikullu akornisigut ingerlaartarnerat immini soqutiginaateqarpoq. Massumalu ersersippaa uumasut assigiinngitsuusut, tassalu manerassuarmeersut kiisalu Atantikumeersut imminnut akuleruttalersut. Taakkuinnaalli alaatsinaanneqanngillat, ajornannginneruvorli takoriaannaanerullutillu arferit malittarineqarnissaat, uumasunit tappiorannartuninngarnit ukiut 800.000-it matuma siorna Atlantikorsuarmiissimanngitsuninngarnit, Mads Peter Heine- Jørgensen oqarpoq.