Raajat angisuuginnaat, qujanaq!

Raajarniat amerlaqisut qalorsuatik ningikkaangamikkik qularnanngitsumik taama oqarsinnaalissapput.
Allattoq Elisa Isaksen
maajip 01-at 2010 17:25

Kissaatigisallu tamatuma piviusunngornissaa ilimanartorujussuuvoq. Atlantikup avannaani misiligutigalugu ataatsimoorluni suliami paasinarsivoq raajat mikisut qalusinermi immap naqqani immikkoortiterneqarsinnaasut.

Tassalu imaappoq raajat mikisut uumaannartartut taamalu alliartoqqissinnaanngorlutik. Ullumikkut raajat mikisut angisuullu qalorsuarnit qaqinneqartarput. Umiarsuup qaavani immikkoortiterisoqassanngilaq, tassalu imaappoq raajat mikisut pisassanut ilanngaataasarlutik, taakkualumi aningaasartaqarpiaratik.

Maannali nunat Atlantikup avannaaniittut savalimmiormiut, kalaallit Canadamiullu suliffeqarfiisa sullissiveqarfiisalu suleqatigiinneranni paasinarsivoq raajat mikisut immap naqqanili immikkoortinneqareersinnaasut ristit immikkut ittut atorlugit, taamalu raajat mikisut katagartarlutik alliartoqqissinnaanngorlutillu. Tassalu naatsumik oqaatigalugu: Aningaasarsiorneq pitsaanerusoq nungusaataannginnerusumillu aalisarneq.

Raajat angisuut kisiisa aalisarneqarpata taava raajat ikinnerit pisarineqartassapput, kisiannili kiilut pisassarineqartut taakkorpiaat pisarineqarlutik.

Savalimmiuni aalisakkanik misissuiffimmeersup Kristian Zachariassenip oqarneratut tamatumani raajat angisuut sapinngisamik amerlasuut pineqarput. Biologillu tungaannit raajat mikisut aalisarneqalinnginnerminni alliartorsinnaanissaat isumaqatigineqarpoq.

Misissuinerit inernerigallagaasa takutippaat ristip atorneratigut qalusinermi raajat mikisut 80 procentit tikillugit qalorsuarnit immikkoortiterneqarsinnaasut. Kalaallit Nunaanni misileraanerni ilimagineqarpoq tamatumani raajat 100 tonsit pisarineqartut 400.000 kr.-it angullugit naleqarnerulissasut.

Risti naleqqussarneqartuarlunilu misiligarneqartuarpoq. Siullermik St. Johnsimi Newfoundlandimiittumi tankersuarmi misiliisoqaqqaarpoq, kingornalu Canadamiut kilisaataanni "Atlantic Enterprise"-mi kalaallillu kilisaataanni "Polar Nattoralimmi".

Suliassatut pilersaarut 2001-imili aallartinneqarpoq Nordisk Rådilu Atlantikup avannaani komitéanit NORA-mit aningaasalersorneqartuarluni.