Qullissat matuneqarneranit ukiut 50-it qaangiussimaleraluartut suli kateriffiusartoq

- Taamanikkut oqartussaasut Landsrådilu Qullissat matuneqarnissaannik aalajangiisuusut kamaannikooqaakka, Thorkild Jeremiassen oqarpoq.
aggustip 01-at 2022 14:11

Inoqarfiusimasoq Qullissat quilertanartuliatut isikkoqarpoq.

Illut aappaluttut, sungaartut qorsuillu qalipaatigissimagaluartut qalipaataarutilersut, quassuttuut naffakut igalaallu seqummakut.

Nunatsinni 1960-ikkunni illoqarfiit annersaasa pingajorisimasaat aamarsuarsiorfik Qullissat 1.000-nit ikinnerunngitsunit najugaqarfioreerluni 1972-imi ukiakkut septembarimi inuerukkami taartuinnanngorpoq.

Qullissat matuneqarnera
- Aamarsuarfiusimasoq Qullissat 1.000-nit ikinnerunngitsunit najugaqarfigineqarsimavoq. Nunatsinni 1960-imi illoqarfiit annersaasa pingajoraat.

- Aamarsuarsiorneq tamaani inuussutissarsiutini pingaarnerpaasimavoq.

- Qullissat matuneqarnissaat taamanikkut Grønlandsrådip 1966-imi sulissutigilerpaa.

- Qullissat danskit naalagaaffiannit 1972-imi matuneqarpoq.

- Uuliap piumaneqarnerulernerata kingunerisaanik tamaani aamarsuarsiorfik sinneqartooruteqarfiujunnaarluni ukiut ingerlaneranni amigartooruteqarfiuleraluttuinnarmat matuneqarpoq.

- Taamanikkut oqartussaasut oqarnerat naapertorlugu Qullisat inui pinngitsaaliissummik nuutsitaanngillat, tamaanili sarfaarunneranik innaallagissallu aqqutaata kipineqarneranik kinguneqartumik aqutsisoqarunnaarpoq.

- Danskit naalagaaffiata Qullissat inuerummat Sisimiuni sanasumut danskimut 65.000 koruuninik akiliisillugu tunivaa.

Uuliap piumaneqarnerulernerata kingunerisaanik tamaani aamarsuarsiorfik sinneqartooruteqarfiujunnaarluni ukiut ingerlaneranni amigartooruteqarfiuleraluttuinnarmat matuneqarpoq. Aamarsuarsiornerlu Qullissani taamanikkut inuussutissarsiutituaasimammat, oqartussaasut aalajangersimapput illoqarfik matuneqassasoq.

Qullissani inunngorlunilu peroriartorsimasoq 74-nik ukiulik, Thorkild Jeremiassen, Qullissani najugallit kingulliit ilagaat.

Taassuma Qullissat matuneqarnissaata tungaanut piffissaq inuunermi misigisami ajorpaat ilaatut eeqaamavaa. Taanna Qullissat inuerukkiartornerata ilutigisaanik imerajuttunngorpoq.

Taassumalu Qullissaniit 1972-imi juunimi aallarnini allaat eqqaamanngilaa.

- Taamanikkut oqartussaasut Landsrådilu Qullissat matuneqarnissaannik aalajangiisuusut kamaannikooqaakka, Thorkild Jeremiassen oqarpoq.

Qullissat matuneqarneranit ukiut 50-it qaangiussimalermata, pisut eqqartorneranni nipaa saamaneruvoq nuannaarpalunnerulluni.

Illoqarfimmi inuerussimasoq qaamaneqaqqilerpoq.

Ukiummi tamaasa juulimi tamanna malunnartinneqartarpoq. 

Illutoqqat qalipanneqarput, katersortarfitoqaq ataatsomoorfigineqaqqissinnaalerpoq ukiumoortumillu aasaamerani naapinneq inuusuttunik pisarnermit amerlanernit peqataaffigineqarluni, Thorkild Jeremiassen maanna Ilulisssani najugaqartoq oqaluttuarpoq. 

Qullissarmiusimasut utertut

Pisulli qaangerniarnerat piffissamik atuiffiusariaqarsimavoq. 

Qullissat matuneqarnissaata sulissutigineqarnera 1966-mi Danskit naalagaaffiannit Grønlandsrådimillu aallarnisarneqarmat, innuttaasut nuunnissaminnik nammineerlutik aalajangiinissaat pisortatigoortumik oqariartuutigineqarpoq. Piffissalli ingerlanerani atuarfik, napparsimmavik pisiniarfiillu matuneqarput. Kallerup inneranit siammerterineq unitsinneqarpoq, kabelillu kipineqarlutik. Septembarimi 1972-mi Danskit naalagaaffiata illoqarfik matummassuk innuttaasut kingulliit Qullissat qimappaat. 

AAMMA ATUARUK Ole Qullissanut ukiut 50-it qaangiuttut tikeqqittoq

Thorkild Jeremiassenilli nuunnini nammineq aalajangiivigisutut misiginngilaa. 

Inoqarfiit matuneqartut 
- Inoqarfiit ullumikkut 71-iupput.

- Inoqarfiit 101-it piffissami 1901-miit 1946-mut matuneqarput.

- 1946-p kingorna inoqarfiit 71-it matuneqarput.

Tusarfik: Birger Poppel, Ilisimatusarfimmi ilisimartusartoq.

Qullissat matuneqarneranit ukiut marlussuit qaangiummata, Qullissarmiusimasut aasaasioriartalerput. Sulilu taamaaliiortarlutik, Thorikd Jeremiassen 1990-ikkunnilu Ilulissani Qullisat Ikinngutaani siulittaasuusoq oqarluttuarpoq.  

- Nuna nuannersorsuarmiippoq takorannersorsuarmillu isikkiveqarluni eqqissisimaarniarluta ornittarparput, taanna oqaluttuarpoq. 

Inuttut kingunerluutit

Atuakkiortoq politikeriusimasorlu Aqqaluk Lynge piffissap ingerlanerani Qullissani pisunut malinnaalluartunut ilaavoq

Qullissat matuneqarnera pillugu piviusulersaarut "Naalakkersuisut oqarput tassagooq" Aqqaluk Lyngep suleqataaffigaa. Qullisarmiut kingulliit katersuunneqarlutik sissamiit prammimik Kunuunnguamut ikaarunneqartut tassanngaanniillu illoqarfinnut najugassaminnut ingerlanneqartut isiginnaarneqarsinnaapput.  

 

Assi © : KNR

Arkivfoto: KNR

 

Aqqaluk Lynge naapertorlugu Qullissat matuneqarnerani misigisat inuppassuarnut suli ullumikkumut annertuumik kinguneqarput.

- Nunasiaateqarnerup nalaani allaffissornermik ingerlatsinerup nungutinnera 1970-kkunni aallarnisarneqarpoq. Annermik matusinerup kingona Aasivik 1977-imi Qullissani ingerlanneqarmat oqaluttuarisaanermi pisoq tassunga assersuutitut taaneqarsinnaalerpoq. Taamaammat Qullissani pisut tamatsinnut annertuumik kinguneqarput, taanna oqarpoq. 

Qullissanillu matusinermi pisut kisimik ullumi inuusunut kinguneqanngillat. 1960-ikkunni 1970-ikkunnilu oqartussat nutarteriniarneranni nunaqarfiit illoqarfiillu arlalit matuneqarput. 

- Angerlarsimaffinnut iseqqinnavianngilatit, suliffiit matuneqarpoq. Napparsimmavik inuiaqatigiinnillu kiffartuussiviit allat matuneqarput. Taamaattoqarsimaneralu iliuuseqarfigiuminaappoq. Taamaammanuna pinngitsaaliilluni nuutitsinerit inooqatigiinnikkut kingunerluutinik annertuunik malitseqartuarsimasut, Aqqaluk Lynge oqarpoq.