Qinikkat misiliut pillugu itinerusumik taamani ilisimaqarunanngillat

Inunnik isumaginninnermi siunnersorti Tine Bryld misiliut 1951-imi pisoq pillugu atuakkiaqarpoq. Taassuma meeqqat 22-t ilaqutaalu naapinnikuuai, kiisalu Naalagaaffiup allagaataasiviani suliamut tunngassuteqarsinnaasut tamaasa atuarnikuullugit.
Allattoq Oline I. Olsen
juulip 29-at 2009 09:34

-Kalaallit qinikkat akornanni misiliut pillugu siunnersuummut qularinnittoqarpoq, taakkuali erniinnaq nikassaarpasissumik oqaluunneqarlutik isumaqataalersinneqarput.

Pinngitsoornanga oqaatigisariaqarpara suliaq pilersinneqarmat, Røde Korsip kiisalu Red Barnetip pisariaqartitai aallaavigineqartut, isumassarsiarlu Landsrådimi ilaasortanit silatusaarnertut isigineqarluni akuersaarneqarpoq. Qinikkat suliaq pillugu itinerusumik ilisimasaqarnissaat takorloorsinnaanngilara. Landsrådip 1950-imi siunnersuummik akuersinerat pillugu Tine Bryld taama nassuiaavoq. Siunnersuut meeqqanut 22-nut kingunerlutsitsivoq. Meeqqat misiliummi toqqarneqartussat silatuujussapput Danmarkiliartinneqarlutillu, kingornalu Kalaallit Nunaanni atuartitsinermi qallunaanngorsarneqartumi meeqqat qitiutinneqassapput. Misiliummi meeqqat toqqarneqartussat siullermik piitsuunissaat kiisalu iliarsuunissaat piumasaqaataagaluarpoq, taakkualu Danmarkimi ukiisinneqassallutik. Tamannali iluatsinngilaq. Meeqqat angerlarteqqinneqanngisaannarput, kingornalu meeqqat amerlanersaat Nuummi meeqqat angerlarsimaffiannut inissinneqarput, meeqqallu arfinillit eqqumiitsumik iliortoqarnerisigut meeravissiartaaritinneqarput, naak angajoqqaavi isumaqaraluartut meeqqat Danmarkimi feeriartinneqaannartut. Kisianniuna qanoq ililluni taamatut pisoqartoq? Sooq angajoqqaat meeqqatik aallartippaat?

- Angajoqqaat ilisimatinneqarput - tamannalu arlaleriarlunga tusartarpara - uannullu arlaleriarluni nassuiaassutigineqartarpoq- angajoqqaat allakkatigut akuersinerini paasitinneqartarput meeqqat Danmarkimiitinneqassasut atuartinneqarlutillu. Meeqqat paaqqutarineqarnissaattut tamanna paasivaat. Angajoqqaat qanoq ilioriarsinnaanertik nalulluinnaraat isumaqartarpunga. Ilimagaara angajoqqaat piumassuserinngisaannik qinnuigineqartut ilisimatinneqarlutillu meeqqamut pitsaanerpaassasoq akuersippata. Inuit taamani oqartussanut isornartorsiuinatik akuersaartuupput, Kalaallit Nunaanni qallunaat aalajangiisarnerat ileqqorineqarpoq. Qularineqassanngilaq ajoqi taamani tamanut aalajangiisarmat, aalajangiineralu malinneqartuaannassalluni, Tine Bryld nassuiaavoq.

Meeqqat angajoqqaaminnut attaveqarnerat annikitsuararsuuvoq meeqqallu paasisinnaanngilaat sooq meeqqat angerlarsimaffianni peroriartussanerlutik, arriitsuararsuarmillu oqaatsitik annaajartorpaat.

- Inuttut inuuneranni annertuunik kingunerlutsitsisartut ilimagaara. Tamarmik arlaannaannulluunniit attuumassuteqanngitsutut misigisarlutik oqartuaannarput, ilaquttaminnut attuumassuteqaratik, naak taakkunannga arsaarinnissutaagaluarlutik, imaluunniit Kalaallit Nunaannut Danmarkimulluuunniit attuumassuteqaratik. Kinaassusertik nassaariniarlugu uteqattuartumik sumut tamaanga angalasarnikuupput, Tine Bryld inunnik isumaginninnermi siunnersorti nassuiaavoq.