Qatanngutaasup misiliut pillugu nassuiaasoqarnissaa pisariaqartippaa

Meeqqat 22-t misiliutigineqarlutik Danmarkimut 1951-imi aallartinneqarput, kingornalu Nuummi meeqqat angerlarsimaffiannut inissinneqarlutik. Meeqqat maanna utoqqaliarsaaleraluartut ilaat Kalaallit Nunaanni suli ilaqutaqarput, soorlu qatannguteqarlutik. Meeqqat ilaasa maanna toqukkut qimagutereeraluarsup Henrik Raaschouiugaluup qatanngutaa Kiistaaraq Enoksen, meeqqat aamma ilaqutaasut misiliut pillugu nassuiaanneqanngisaannarnerat oqaatigaa. Nassuiaasoqarnissaalu suli pisariaqartillugu.
Allattoq Oline I. Olsen
aggustip 04-at 2009 09:32

- Taamanikkut nassuiaanneqanngilagut, aamma eqqaamanngilara Henriup aallarnera. Kiistaaraq Enoksen, qatanngummi Henrik Raaschouiugaluup misiliummut toqqagaalluni aalllartinneqarnera pillugu taama nassuiaavoq. Henrik Raaschouip arnaa Henrik naartuugalugu uillarpoq, sisimanillu qitornaqarluni kisimi pilersuisunngorpoq. Henrik marluk pingasullu akornanni ukioqartoq Maniitsumut meeqqat sanatooriaannut aallartinneqarpoq, kingornalu misiliummut peqataasussatut toqqarneqarluni Danmarkimut aallartinnepoq. Arnaata Grønlandsdepartementemiit Henriup meeravissiartaarineqarnissaanut allakkat februaarimi 1953-imi atsiorpai, eqqoriarneqartarporlu arnaata allakkat isumai ilisimanngikkai.

- Tamatuma kingunerujussua anaanatta Henrik ujartorpaa. Danmarkimut allakkanik nassiussilluni, immaqa ministeeriaqarfimmut allagaqarluni. 1950-ikkut naanngilaataaniugunarpoq taamanikkut. Taamaasilluni Henrik sumiinnersoq paasivaa. Suli maannamut Kiistaaraq Enoksenip Henrik Raaschouiugaluup meeraalluni sooq uteqqinnginnera nassuiaatissaqartinngilaa, eqqoriaasarporlu. Tassami arnaata pisut eqqartortanngilai, patsisaasinnaasullu eqqoriaasarpoq.

- Tassa taamanikkulli Danmarkimut tikeriitsiarlutik immaqa meerarsianngorsimavoq, angajoqqaarsiaqalersimavoq, Kiistaaraq Enoksen eqqoriaalluni oqarpoq, annerusumik aallartitaaneranut tunngasunik ilisimasaqanngilaq. Meeqqat 22-t akornanni arfinillit nassuiaatissaqanngitsumik Danmarkimi meeravissiartaarineqarput. Ilimagineqartarpoq angajoqqaarsiaasut meeqqat paaqqutarisatik nuannarilerlugit arlaatigut sunniuteqarsinnaasunik attaveqaateqarluarnermikkut meeqqat meeravissiartaariniarlugit iluatsitsisut. Henrik Raaschou meeravissiartaarineqartut ilagaat. Aatsaallu 1976-imi højskolertilluni Sisimiunut tikillatsiarnermini anaanani takoqqippaa.

- Taamanikkut højskolertillutik atuaqatinilu Sisimiunut tikillatsiarpoq, taavalu anaanani ujarlugu. Taava taamaalilluta takutsiaratsigut kingorna 1977-imi maanga Sisimiunut uterpoq. Aamma eqqartorpallaartannginnatsigut sooq taamanikkut taama pisoqarsimanersoq, nuannaarujussuaannartarpugut takoqqikkatsigut, Kiistaaraq Enoksen oqarpoq. Naak Henrik Raaschouip Kalaallit Nunaanni ilaquttani attavigileqqillugit najoqqileraluarai, qatanngutaata nassuiaasoqarnissaa pisariaqartippaa, taassumalu meeqqat ilaasa utoqqatserfigineqarnissaminik ujartuinera aamma taperserlugu.

- Soorunami suna peqqutigerpiarlugu aallartitaanersoq paaserusunnartorujussuussagaluarpoq, anaanarput toqoreernikoq eqqaallugu, nalulluinnaratsigut suna tunngavigalugu aallartitaasimanersut, Kiistaaraq Enoksen oqarpoq. Taassumao meeqqat aallartitaasut ilaat maanna utoqqaliarsaaleraluartup utoqqatsertoqarnissaanik ujartuinera tapersersorpaa.