Qassutit igitat atoqqinneqarsinnaanngussapput

Jyllandip avannaani sanaartugassanik nassaarniartartup, ukiuni pingasuni ineriartortitsereerluni, plastikkimik nunarsuaq tamakkerlugu atuineq immaqa mumisilluinnarsinnaavaa, qassutit aalisagarniutit qanoq atoqqinneqarsinnaanersut aaqqiivigisinnaassagunarlugu.
aggustip 10-at 2009 09:34

Plastikki atorlugu nunarsuarmi nioqqutissaliat maannamut atoqqissinnaasarsimanngitsut, tonsit tusindtilikkaat qassiugaluarnersut, Jyllandip avannaani maskiinaliorfiutillip aaqqiivigigai, aviisimi Nordjyske Stiftstidendimi allaaserineqarpoq.

Qalorsuit qassutillu nylonimit, taamaalillutik plastikkitut akoqarlutik sanaajusut, eqqaavissuarni initusaqisut siunissami atoqqinneqartalissagunavipput.

Johan Frandsenip siullertut qalorsuarnut qassutinullu atorunnaakkanut aatsitsiviliaa plastikkit atorlugit nutaanik sanaartornissamut periarfissiivoq.

Atoqqiisinnaalerneq ima isumalluarfiutigaaq, allaat Danmarkimi umiarsualiviit tamarmik suliffeqarfimmut attaveqalereersimallutik.

Qalorsuit qassutikorsuillu siornatigut qanoq iliuuseqarfigineqarsinnaanatik nunamut assaanneqaannartariaqartartut aatsinneqarlutik atoqqinneqarsinnaanngornissaat umiarsualivinni nakkutilliisut tusarlugu isumalluarput.

- Umiarsualiviit saaffigisanni siulliupput, Johan Frandsen oqarpoq.

Suliffeqarfik nunarsuarmi atoqqiinermik sulialinnit soqutigineqarluni aamma saaffigineqartalereerpoq. Johan Frandsen misileraanermini plastikkinik aatsitanik suliai maannamut tassaanerupput biililiorfinni atortussat, soorlu tyskit biilisa qulliinut atortut.