Puisit amiinik akitsorterussinermi pisisoqanngilaq

EU-meersunut puisip amiisa nunatsinnit avammut tuniniarniarnerisa ajornakusoornerulernera paasisitsiniutigineqalerpoq.
Allattoq Jaaku Lyberth
maajip 19-at 2008 17:36

Tamanna pissaaq nunat avannarliit aalisarnermut ministeriisa Maltami EU-p aaqqissuussaanik aqagumiit ataatsimeersualerneranni.

EU-meersut nunat puisip amerserusunnginnerat piniartunut qanoq uloriarnartorsiortitsilereernera pillugu oqalugiarnermini taajumaarlugu, nunatsinni Aalisarnermut Piniarnermullu Naalakkersuisoq Finn Karlsen oqarpoq.

- Tassa Maltamut aalisarnermut ministerit naapilersut ukiumoortumik naapilersut ataatsimeeqatigilerpakka. Assigiinngitsorpassuit eqqartussavagut: Aalisarnermut tunngasut, ineriartortitsinermut tunngasut taavalu unioqqutitsilluni aalisartarnerit, Finn Karlsen nassuiaavoq.

Kalaallit Nunaannut tunngasunik aamma saqqummiussaqassaaq.

- Uanga oqalugiaatissanni soorunami EU peqataasussaammat aamma taanna suleqatigiiffik peqataasussaq eqqarsaatigalugu puisit amii aamma pinngitsoornagit eqqaassavakka, oqarpoq.

Piffissami sivitsulersumi Canadamit puisit amii tuniniarneqartut akikillerujussuarnikuupput, nunatsinnut sunniuteqartumik.

- Malunniutereerpoq, qanittukkut akitsorterussinermi Glostrup-imi pisumi pisiniaqanngitsoorsimavoq.

Siunissaq eqqarsaatigalugu aarlerinartorujussuuvoq, Canadamiut puisip amiinik tuniniaanerannut akerliusut amerliartuinnarnissaat taamatut ingerlaannassappat. Taamaammat pinngitsoornanga puisip amiinut tunngasut aamma eqqaassavakka, oqarpoq.

Aperaarput qanoq piniarnermut kinguneqassanersoq.

- Soorunami ajornartorsiutinik pilersitsereerpoq. Taamatut ingerlaannassappat puisip amii amerlavallaalissapput tunineqarsinnaanngitsut. Taamatut ippassaanikkunni tusartinneqarpunga, Finn Karlsen oqarpoq.

Akitsorterussinermi ukiumut arlaleriarluni puisip amiinik tuniniaasoqartarpoq.

- Piffissap ilaani nunguillutik nunguttarput, piffissallu ilaani ilaannakortarlutik. Kisianni massakkut tusakkat tunngavigalugit tunisisoqanngitsoorsimavoq, Finn Karlsen erseqqissaavoq.

Glostrupimi akitsorterussivik ateqarpoq Kopenhagen Fur. Tassani Great Greenland amernik 7.000-inik tuniniaagaluarpoq, iluatsinngitsumik.

Ilanngutassiami apersuisuuvoq Else Olsvig.