Pandat Danmarkimut ullumikkut tikiunneqassasut
![](/sites/default/files/styles/image_934x467/public/article_images/panda_rogelio_a_galaviz_c_flickr.jpg?itok=QtkIszU6)
- Pilersaarusiornerit ukiorpaalunni ingerlasimasut maanna piviusunngulerput. Pandammi akunnialunnguit qaangiuppata assartuunneqalerput, uumasut nakorsaat Mads Berthelsen oqarpoq. Taanna Københavnimi uumasuusivissuarmit Kinaliartinneqarpoq, pandallu assartuunneqarneranni nakkutilliisuussalluni.
Pandallu sivisuumik assartorneqaqqaassapput.
Chengdu Panda Basemiit illoqarfiit pingaarnersaannut Beijingimut akunnerni pingasuni timmisartuunneqaqqaassapput.
Taava SAS-ip timmisartuannit Københavnip tungaanut assartuunneqassallutik.
Akunnerni qulinguat sinnerlugit timmisartuussisoqassaaq.
Pandat aqqi tassaapput Xing Er Mao Sunilu, nerisassaannillu aamma nassartoqassalluni.
- Bambusit 500 kiilut aamma nassarneqassapput. Timmisartuussinerup nalaani bambusit 30-t 40 kiilullu akornanni nerineqarnissaat naatsorsuutigaarput, uumasut nakorsaat oqarpoq.
Pandat Kinamit ajunngisaarniarnertut Danmarkimut atukkiunneqarput.
Pandat Københavnimut aqagu sisamanngornermi unnukkut apuunneqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq, Ataqqinartorsuarmullu Dronning Margrethemut immikkullu qaaqqusanut allanut pisortatigoortumik apriilip ulluisa qulinganni takuteqqaarneqassallutik.
Pandat tamanit Københavnip uumasuusivissuani apriilip ulluisa aqqarnannit takuniarneqarsinnaalissapput.