Nunatsinni meeqqat inuusuttullu nunarsuarmi aalanerpaat ilagigaat

Nunatsinni meeqqat inuusuttullu affaat sinnerlugit ullormut minnerpaamik akunneq ataaseq aalasarput, tamannalu pissutigalugu nunarsuarmi aalanerpaaniipput.
Kalaallit meeqqat inuusuttullu nunarsuarmi aalanerpaat ilaanniipput, tamannalu atuarfeqarnerup aaqqissuussaaneranik kalaallit pinngortitamiinnerusarneranik pissuteqartoq, ilisimatusartuuneq, Christina Schnohr oqarpoq. Assi © : KNR
januaarip 12-at 2023 07:11

Nunarput 2030-mi nunarsuarmi aalanerpaanngussaaq.

Kalaallit Nunaanni Timersoqatigiit Kattuffiata 2020-mit peqqinnissaq pillugu periusissaraa.

- Inuusuttut aalasarnerata qaffasissusaa aallaavigalugu ilorraap tungaanut ingerlasoqarpoq, Nunatsinni Innuttaasut Peqqissusiannik Ilisimatusarfimmi ilisimatusartuuneq, Christina Schnohr tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq.

AAMMA ATUARUK Timersoqatigiit Kattuffiata timersornermut naalakkersuisoqalerneq nuannaarutigigaa

Christina Schnohrip meeqqat inuusuttullu aalasarnermi qaffasissusaannik misissuinermi siuttuuvoq.

Kalaallit meeqqat inuusuttullu nunarsuarmi meeqqani inuusuttunilu aalanerpaat ilaanniittut misissuinerup takutippaa.

Paasisat inerneri kusanartut

Nunatsinni meeqqat atuarfianni atuartut 11-nit 16-inut ukiullit katillugit 72-it misissuinermi sapaatip akunneranik sivisussuseqartumi peqataapput.

Atuartut aalanerannik uuttuut niuinut ikkunneqarpoq, ilisimatusartut taamaalillutik meeqqat ullormut qanoq aalatiginerannik misissuisinnaallutik.

- Atuartut uuttuuteqarnertik nuannarerpasippaat, ilisimatusartullu naammassinissaannut naleqqulluni, Christina Schnohr KNR-imut oqarpoq.

Ilisimatusartuunerup oqarnera naapertorlugu uuttortaanermit inernerit tupaallannarput:

- Nutaarsiassatsialaavoq. Meeqqat 56 procentiisa Nunarsuaq tamakkerlugu suliniaqatigiiffiup WHO-p innersuussutaat malippaat, meeqqallu ullormut akunneq ataaseq sinnerlugu aalasarnissaanut innersuussut naleqqutinngikkuni qaffasingaatsiartumiippoq. Taamaammat inernerit nuannersumik tupaallannarluinnarput, Christina Schnohr oqarpoq.

Danmark appasinnerusoq

Kalaallit atuartut ullormut agguaqatigiissillugu akunnerit arfinillit minutsillu 36-t uninngallutik issiasartut, danskillu meerartaat inuusuttortaallu ullormut akunnerit aqqanillit minutsillu 16-it uninngasartut, misissuinermi inernerit takutippaat.

Kalaallit meeqqat inuusuttullu 56 procentiisa WHO-mit innersuussutit malilluaraat danskit meeqqat inuusuttullu 26 procentiinnaasa tamanna malippaat.

Christina Schnohrip oqarnera naapertorlugu kalaallit pinngortitamiittarnerat, piniartarnerat qaqqamulluunniit pisuttuartarnerat assigiinngissutaavoq. Kisianni aamma atuartitsinerup atuarfiullu qanoq aaqqissuunneqarnera aamma assigiinngisitsisuuvoq.

- Danskit meeqqat nalinginnaasumik sunngiffimmi assigiinngitsunik sammisassaqartarput, ullullu ingerlanerani issiasarlutik, kalaallilli meeqqat atuarnermi aalanerungaatsiarlutik issianikinnerupput – tassami uninngasarneranni akunnerit tallimangajaat nikingassutaapput, taanna KNR-imut oqarpoq.

Nalunaarusiamittaaq svenskit aqqanilinnik ukiullit 26 procentiisa 15-inillu ukiullit 9 procentiisa innersuussutit malikkaat allassimavoq. Canadami 33 procentiisa innersuussutit malippaat Kinalu 34 procentiisa malillugit.