Meeqqat Nuummi Ataatsimeersuareernerisa kingorna inuusuttuaqqat nunamit tamarmeersut iliuuseqaqqusisut
Politikerit nuimasut, soorlu Jens-Frederik Nielsen aamma Anna Wangenheim, meeqqat inuusuttullu nunatsinneersut Peqqissaanermik Ilinniarfimmi inersuarmi issiaqatigaat.
Sodavandimik sandwichinillu Kylling & Co-meersunik sassaalliutituutigalutik Kalaallit Nunaanni meeraaneq inuusuttuunerlu eqqartorpaat.
Sapaataavoq - Meeqqallu 15-issaanik Nuummi Ataatsimeersuarneranni, sapaatip-akunnerata naanerani ingerlanneqartumi, ulloq kingulliuvoq.
KNR-ip naalakkersuisut siulittaasuat inuusuttullu taakkua misigisimasaat angusaallu pillugit oqaloqatigai.
- Politikerinik oqaloqateqarnera nuannaarutigeqaara. Qanoq sulinerat paasilluarnerulerpara, sammisallu tamatta oqallisigisavut pingaaruteqarluinnarput, 13-inik ukiulik Niviaq Tobiassen Ilulissaneersoq oqarpoq.
Meeqqat siunnersuuteqartarlutik, isumasioqatigiinnernut peqataallutik, tarnip pissusiinik ilisimasalinnik oqaloqateqartarlutik akunnittarfimmilu najugaqatigiillutik sapaatip-akunnerata naanera atorpaat - taakkua tamarmik ataatsimoornerulersitsisutut ikinngutigiillualersitsisutullu oqaluttuaraat.
Niviaq Tobiassenip sapaatip-akunnerata naanera pissarsiffiungaartutut kisimi isumaqarfiginngilaa.
Inuusuttut tusarnaarneqartut
Inuusuttut arlallit tusaaniarneqartutut misigisimapput.
- Misiginarluni tusaaneqarluni, taavalu qaqinneqartussanngorlugit apuullugit, 14-inik ukiulik Oline Ludvigsen ,Sisimiuneersoq, politikerinik oqaloqateqarneq pillugu oqarpoq, nangillunilu:
- Takusinnaallugu saninniittoq, tusaavaanga, nuannerami, taanna oqarpoq.
Inuusuttut nunamit tamarmeersut assigiimmik eqqarsaateqartut ataatsimeersuarnerup nalaani aamma uppernarsivaat:
- Qangali eqqarsaatigisartakkat akissutissarsillugit, immaqaluunniit eqqarsaatiginikuusakka eqqartorneqartut tusaallugit kisimiinngitsutut misiginarluni, Oline Ludvigsen oqarpoq.
- Assigiimmik tamatta misigisaqartugut eqqarsaateqartugullu nuannersuaarpoq, ataatsimeersuarnermi peqataalluni nuanneqaaq, 14-inik ukiulik Naasu Olsen, Nuummeersoq, oqarpoq.
Oqaloqatigiinnerit nuannersut isumaqaqisullu
15-inik ukiullip Milan Møllerip, Qaqortumeersup, ataatsimeersuarneq nuannaraa:
- Inuusuttuaraqatit sinerissameersut naapillugit nuanneqaaq. Kammappassuit takullugit, inussiarnersut taavalu nammineq sapiinnerulertutut misiginartarami, taanna oqarpoq.-
- Neriuppunga apuussagut meeqqallu allat, tassami inuusuttuaqqat allat apuussaat piviusunngorumaartut, kalaallit nunaata sineriaa tamakkerlugu, Milan Møller oqarpoq.
Ataatsimeersuarnermili oqaluuserisassat ilaat aamma oqimaassinnaapput:
- Apeqqutiga politikerinut puiguikkiuppara, taanna kinguaassiuutitigut atornerluisarnermut, 16-inik ukiulik Lykke Andreassen, Sisimiuneersoq, oqarpoq.
- Taanna immaqa uannut puiguikkiunnarnerpaassaaq. Soorunami aamma attortinnarpoq.
- Neriuppunga suliat uku ataatsimeersuarnitsinnit pingaaruteqangaarmata sukkanerpaamik suliarineqarumaartut, taanna oqarpoq.
Angorusutat assigiinngitsut
Sineriak tamaat isigalugu angorusutat assigiinngitsuunerat taassuma tikkuarpaa.
- Angorusutavut sineriak tamarmi assigiinngillat, illoqarfinni nunaqarfinni assigiinngitsorujussuupput, soorlu klubbit nutaat taakku angorusunneqarnerpaapput taavalu assigiinngitsut aaqqikkusutat. Taakkua angorusullugit saqqummiuppavut. Taakkulu tusaaneqarlutik kiisami. Angusavut apuullugit, 16-inik ukiulik Lykke Andreassen, Sisimiuneersoq, oqarpoq.
Inuusuttut angorusutaat politikerinit tusarnaarneqartut taanna isumaqarpoq, politikerillu suleriaasiat pillugu ilikkagaqarnerarpoq, suliallu ilaatigut aamma sivisusinnaasut oqaatigalugu.
- Uanga naatsorsuutigaara neriullungalu, apuussagut tusaaneqarlutik sulissutigineqarumaartut. Aammalu neriuppunga meeqqat inuusuttullu sullinneqarnerat pitsaanerulerumaartoq neriuppunga. Sineriak tamaat, taanna oqarpoq.
Politikerit aamma pissarsiaqartut
Politikerillu aamma pissarsiaqarput.
KNR-ip Jens-Frederik Nielsen aperimmagu ataatsimeersuarneq pingaarutilittut taavaa.
- Peqataanissaq pingaaruteqartuusoq isumaqarpunga. Meeqqat oqariartuutaat poortorneqanngitsut unneqqarissut aamma inuiaqatigiinni ajornartorsiutivut ilaatigut attuisuusut. Pingaaruteqartorujussuuvoq politkeritut aalajangiisartutut pimoorullugit taavalu salliutillugit peqataaffiginissaat, naalakkersuisut siulittaasuat oqarpoq.
Inuusuttut ersarissumik oqaaseqartut pissarsiaqarfigalugillu taassuma oqaatigaa.
- Oqariartuutit amerlasuut assigiinngitsut apuunneqarput, iliuusissatut siunnersuutit allallu eqqartorneqarput. Kisianni meeqqaninngaanniit tunngaviusumik oqariartuutigineqartoq tassaavoq oqaluinnarneq naammalersoq iliuuseqartoqartariaqartoq. Taannalu uagut politikeritut soorunami angerlaallugu qanorpiaq sammiviliissanersugut, aamma meeqqat peqatigalugit taanna eqqartortariaqalerparput.
Taassuma oqarnera naapertorlugu siunnersuutitut saqqummiunneqartut naalakkersuisunit sulissutigineqarumaartut.
- Isumaqarpunga meeqqat ullumi peqatigineqarnerat neriunnermik pilersitsisoq, meeqqat unneqqarillutik, poortuinatik apuussuipput oqariartuutiminnik, taannalu siunissami meeqqatta peqataarusunnerannik takutitsinerat neriunnermik pilersitsivoq, taanna oqarpoq.
Meeqqat ukioq manna ataatsimeersuarnerat Anna Wangenheimimut aamma misigisaqarluarfiuvoq, taassumami ataatsimeersuarneq attortinnartutut isumassarsiffiusutut Facebookikkut quppernermini allaaseraa.
- Meerartagut inuusuttortattalu siunnerfii minguittut, naapertuilluartumik misigisaqarusunnertik minnerunngitsumillu paquminarsinnaasunik ammasumik isummernerat pissarsiaqarnaqaaq - nersugassaaqaallu.