Aaja Chemnitz Larsen: Meeqqanut misiligutaasunut utoqqatsernissap kinguartinnera kukkuneruvoq

Ministeriunerup Mette Frederiksenip (S) pisortatigoortumik meeqqanut misiligutaasunut utoqqatsernissamini kinguartitsinera Aaja Chemnitz Larsenip(IA) isornartorsiorpaa. Naalakkersuisoq isumaqarpoq utaqqinissaq ajunngivissoq.
- Pisumi uani innuttaasut utoqqatsissummik uuminnga pisariaqartitaminnik ukiorpassuarni utaqqisimasut tunulliutinneqarlutik partiilersorneq pingaarnerutinneqarpoq. IAp Folketingimut ilaasortaatitaa Aaja Chemnitz Larsen taama isornartorsiuivoq, danskit naalakkersuisuisa ‘Misiliineq’-mik 1951-imi taaneqartup qanoq ingerlasimanera pillugu nassuiaaneq piniarneqarsimasoq utaqqiniarmassuk. Assi: Inuit Ataqatigiit Assi © : Inuit Ataqatigiit
juulip 11-at 2019 07:19
Nutserisoq Per Rosing

Erseqqilluinnartumik immikkoortitsineq politikkikkullu iluareqqusaarneq.

1950’ikkunni danskit piorsarsimassutsikkut misiliinerannut inuit kalallit 22-t ilaatitaasut  ministeriunerup Mette Frederiksenip 13. aggusti pisortatigoortumik utoqqatserfigissannginnerinut nalunaarummut taama isornartorsiuivoq

 

AAMMA ATUARUK Meeqqat misileraatigineqartut utoqqatserfigineqarnissartik utaqqeqqaartariaqassavaat

Taarsiullugu taamaallaat danskit meeqqanut angerlarsimaffiinut, taakku ataanni Sjællandip Avannaani Godhavnimut, 1900-kkut qiteqqunnerini innarluutilinnut inissinneqarsimasunut utoqqatsertoqassaaq. 

Tamannalu kukkusumik immikkoortitsineruvoq, Aaja Chemnitz Larsen isumaqarpoq.

- Nukappiaqqat Godhavnimiitinneqqarsimasut pillugit suliap aamma meeqqat misiligutaasut pillugit suliat assigiinngissutaat takusinnaanngilara. Isumaqarpunga uggornarluinnartumik immikkoortitsinerusoq.

Inuit ataasiakkaat oqaluttuarnerisigut, allaaserisatigut amerlaqisutigut aamma TV-kkut aallakaatitakkut saqqummiunneqarpoq meeqqat angerlarsimaffianni Godhavnimi Danmarkimilu naalagaaffiup meeqqanut angerlarsimaffiutaani allani nukappiaqqat 1950’ikkut 60’ikkullu qeqqini  unatarneqartarsimasut, nakorsaatinik misileraaffiullutillu naapertuilluanngitsuliorfigineqartarsimasut.

Nassuiaaneq pillugu isumaqatigiissut allanngortittariaqarpoq

Mette Frederiksen juunimi oqalugiarnermini oqarpoq ministeriuninngussaguni kalaallinut meeqqanut taakkununnga 22-nut utoqqatserniarluni. 

Mette Frederiksen utoqqatserneq pillugu                      

Ukioq manna juunimi Bornholmimi Folkemødet-imi Socialdemokratiet-p siulittaasua, Mette Frederiksen, oqalugiarnermini oqarpoq:

”Naalakkersuisuusimasut nikeraattut pisortatigoortumik utoqqatserusimanngillat. Uanga angerusuppunga. Nukappiaqqanut Godhavnimiissimasunuinnaanngitsoq aammali meeqqat angerlarsimaffiini allaniissimasunut angerniarpunga. Meeqqaanut kalaallinut qallunaanngornissaminnut pinngitsaalisaasimasunut angerusuppunga.”

Kisianni Statsministeriet naapertorlugu 1950-ikkunni piorsarsimassutsikkut misiliineq oqallisaasoq pillugu Danmarkip Kalaallit Nunaatalu inissisimaneri pillugit nassuiaatip naammassinissaa danskit naalakkersuisui taamatut utoqqatsernissaminnut utaqqivaat. Siusinnerpaamik 1. juuni 2020 tamanna pissaaq. 

Isumaginninnermut naalakkersusisoq Martha Abelsen (S) isumaqarpoq utaqqinissaq ajunngivissoq.

- Massakkut utoqqatserfigineqannginnissaat ajorinngilara. Nassuiaaneq aallartinneqareerpoq, aatsaallu naammassineqarpat utoqqatserneq pisinnaalissaaq, oqarpoq.

AAMMA ATUARUK Partier strides om eksperiment-kommission

Nassuiaatip taassuma utaqqinissa pisariaqanngilaq, Aaja Chemnitz Larsen isumaqarpoq.Tassami isumaqatigiissut Løkkep naalakkersuisuinik tunuartunik isumaqatigiissutaavoq, taakkulu meeqqanut misiligutaasunut utoqqatserumanikuunngillat. Illuatungaanilli upernaaq manna Socialdemokratiet meeqqanut kalallinut 22-nut pisortatigoortumik utoqqatsernissamut Folketingimi siunnersuut tapersersussallugu piareersimavoq.

- Uggornaqaaq aalajangerneq taanna allanngortinniarneqanngimmat. Nukappiaqqanut Godhavnimiinnikunut utoqqatsernissaq toqqarsimagaanni taava isumaqarpunga pissusissamisoorluinnartoq meeqqat misiligutaasut aamma utoqqatserfigissallugit, Aaja Chemnitz Larsen oqarpoq. 

Martha Abelsenilli oqarnera napertorlugu eqqissilluni qulaajaanissap, februaarimi isumaqatigiissutigineqartup, utaqqinissaanut pissutissaqarluarpoq. Qulaajaanermimi susoqarsimanersoq kikkullu sumik aalajangiisimanersut paasinarsissaaq. 

- Nunarput misileraanermi qanoq iliorsimanersoq qulaajaanermi paasinarsissaaq. Aamma meeqqat misileraatigineqartut pillugit nunarput sumik aalajangeeqataasimanersoq. Danmark sua aamma Kalaallit nunaat sua? taakkua utaqissallugit pingaarpoq, Martha Abelsen oqarpoq.

Nassuiaatip utoqqatsernissaq unitsissinnaavaa

Ernummatigaa nassuiaaneq politikkikkut uninngatitsinermut tunngaviutinneqassasoq immaqalu utoqqatsernissap taamaatiinnarneqarnissaanut tunngavilersuutigineqarluni, nassuiaammi nutaanik saqqummertoqassappat.

Aamma Aaja Chemnitz Larsenip pingaarutilinnik nutaanik saqqummertoqarnissaa upperinngikkaluaraa. 

AAMMA ATUARUK Undskyldning eller ej: Sagen skal stadig undersøges

- Tamanna eqqarsaatersuutaavoq, kisianni politikkikkut utoqqatsissutitut atorneqarsinnaavoq oqarniaraanni 'massakkut utoqqatserusunngilagut, saqqummersimasut nutaat tunngavigalugit'. 

IA Folketingimut ministeriunermut apeqqummik nassitsivoq, tassanilu partii akeqquvoq sooq qinersisoqartinnagu meeqqanut misiliutaasunut Mette Frederiksen utoqqatsernissaminik neriorsuisimanersoq – massakkullu 13. aggusti utoqqatserumanani.