Meeqqanik atornerluisarneq sammineqassaaq

Meeqqanik atornerluisarneq kulturip illorsuani Katuami ualeru immikkut sammineqassaaq, isiginnaartitsinikkullu ajornartorsiut oqaluuserisassanngortinneqarniarluni.
Allattoq Mads Lynge
decembarip 06-at 2007 12:15

Meeqqanik atornerluisarneq kulturip illorsuani Katuami ualeru immikkut sammineqassaaq.

Isiginnaartitsissusiaq “Det bliver sagt” takutinneqassammat.

Atuakkiortup Kristian Ditlev Jensenip, Danmarkimeersup, atuakkiaa tunuliaqutaralugu isiginnaartitsissusiortoqarpoq. Atornerlunneqartarsimanini pillugu Kristian Ditlev Jensen atuakkiorpoq, maannalu isiginnaartitsissusiatut suliarineqarluni.

Kristian Ditlev Jensenip isiginnartitsinissamut piareersarnerani alakkaavugut, Kristian Ditlev Jensenilu ima oqarpoq:

- Isiginnaagassiami uanga meeraallunga qanoq atornerlunneqartarsimanera sammivara.

Kristian Ditlev Jensen oqarpoq sammineqartoq oqaatigineqaqattaartuartariaqarmat sumut tamaannga isiginnaagassiaq angallassinnaagamiuk iluarusuutigalugu.

Ulluinnarni tamakkunannga suliaqartartut isiginnaagassiamit isumassarsilluartarput, soorlu meeqqanik atornerluisartut qoqassiinissaminnut piareersarujoortarnerat eqqaassagaanni, tuluttut ”the grooming proces”-imik taaneqartartoq, isiginnaagassiami ersarissumik takutinneqarmat isiginnaartunit tupaallaatigineqartarpoq. Ippassaq eqarsaatigaara qanoq kalaallinut nassuiaaniarsinnaallunga assersuutigisinnaavara angut sikukkut pisulluni soorlu puisimik pisaqartoortoq, taamatut meeqqanik atornerluisoq eqqaaneqarsinnaanngilaq, piaarinaatsoornikkut atornerluisorsinnaanngimmat, soorlu piniartoq puisimik pisaqassaguni sakkoqartariaqarpoq, sumi puiseqassanera ilimagisariaqarpaa qamasariaqarlunilu, taamatut atornerluiniartoq aamma piareersarujoortariaqartarpoq, immaqalu taamatut iliortareersut isumasiorfigisinnaallugit, Kristian Ditlev Jensen nammineq meeraalluni atornerlunneqartarsimalluni oqarpoq.

- Uggornaqaaq pinerluffigineqartut qanoq katsorsarneqarsinnaanerat eqqumaffigineqarpiarneq ajormat, tassami taakkuummata inersimasunnguleraagamik imerajuttunngorlutillu ikiaroornartumik atornerluilersartut, imminullu toquttarlutik il.il. Uanga ukiuni aqqaneq marlunni tarnip nakorsaanit katsorsarneqarpunga, allatummi taamatut pinerluffigitissimaneq katsorsarneqarsinnaanngilaq, misigisaq sakkortooq sakkortoqataanik katsorsarniartariaqarpoq. Taamaamat misigisakka pillugit atsaga ajagaluunniit oqaluutiinnaraluarukku iluaqutaanavianngilaq.

PAARISA Nuummilu meeqqat ornittagaat Mælkebøtten immikkut samminninnermut aaqqissuussisuupput, taamatut suliaqarnissamut soqutiginnittunut tamanut ammavoq.