Kalaallit Nunaanni pillaasarneq parnaarussaasarnerlu

Arnaq Qaqortumiu, naalagarsuarnit 1909-mi pillagaavoq, aasaq naallugu aneqqusaanani aamma qilertia kipineqarluni. Pillagaassutaa tassaavoq kikkut tamarmik nalusaannik naartunermi kingorna meerartaani toqussimammagu. Taamaasilluni arnaq taanna, Qallunaat, taamani pinerluttulerinermut inatsisaat malillugu, kalaallini siuliit ilaattut pillagaalluni.
juunip 17-at 2013 07:55

Oqaluttuaq taanna ilanngunneqarpoq, nunasiaateqarneq pillugu ilisimatuup, Søren Rud-ip, aviisimi Weekendavisen-imi allaaserisaani, Nunatsinni parnaarussiviit matoqqasut siullersassassaat, Nuummi inissisimasussap 2017-imilu atulersussap sananeqarnissaanut atatillugu, Nunatsinni pinerluttulerinermut inatsisip atuutilernissaanut qangamiit maannamut oqaluttuassartaata ineriartornera allaaseralugu.

Danmarkip Kalaallit Nunaat nunasiaatigilermassulli Kalaallit Nunaanni inatsiseqarneq eqqartorneqartalerpoq. Pillaasarnermut inatsisissamik siunnersuut, Kalaallit Nunaata Inspektøre-anit, Harald Lindow-imit 1914-imi allanneqarluni, Avannaata Kujataatalu landsrådiannut suliakkiutigineqarpoq aalajangigassanngorlugu. Siunnersuut oqaluuserineqarpoq allanngortinneqartareerlunilu landsråde-nit tamanit akuersissutigineqarluni.

Siunnersuulli tamanna atuutilersinneqanngilaq, tassami Kalallit Nunaanni naalakkat allat isumaqarmata, siunnersuut nutaaliaavallaartoq, tassami kalaallit inuiaat inatsiseqarnermut paasinnittaasiat ikkappallaarmat aamma siunnersuut nunani siuarsimanerusunut naleqqunnerummat.

Søren Rud aviisimi Weekendavisen-imi ilaatigut taama allappoq.

Kalaallit inuiattut ingerlaasiannik misissuinerni siullerpaani allaaserineqarpoq, kalaallit inuunerminnik eqqissillutik atugaqartuusut aamma aaqqiangiinngittarnerit eqqissisimasumik aaqqinneqartartut allaaserineqarluni.

Naalagarsuilli Kalaallit Nunaannut 1900-kkut aallartilaarneranni tikinnermi kingorna, kajumissaarutigaat, nutaaliaanerusumik pillaasoqartalernissaa, ilaatigut parnaarussaasarneq siunnersuutigalugu. Tassalu siunnersuut tamannarpiaq pissutigalugu, arnaq Qaqortormiu tamarmik nalusaannik naartoreerluni meerartaannguani toqummagu pillarneqaataa, tassa aasaq naallugu aneqqusaanani qilertialu kipineqarluni.

Kalaallit Nunaanni inatsiseqarnerup paasineqarnerunissaa siunertaralugu, ilisimasassarsiorneq 1948-imi aallartinneqarpoq. Ilisimasassarsiortut Kalaallit Nunaannut tikikkamik paasivaat pillaariaatsit sakkukittunnguusut ilaannikkuinnarlu pilklaasoqartartoq.

Paasisallu tamakku tunuliaqutigalugit, Kalaallit Nunaanni pinerluttaalisitsinermut inatsit Folketingimit 1954-imi akuersissutigineqarluni atuutilersinneqarpoq, pinerluttunullu inissiisarfiit ammasut pilersinneqarnissaat aalajangiunneqarluni. Tassalu tamatuma kingunerujussuani pinerluuteqarsimasunut inissiisarfiit atulersinneqarlutik maannamut suli atugaapput.

Pinerluuteqarsimasunut inissiisarfiit ammanatik matoqqaasunut assigunerusut, Ilisimarusarfimmit ph.d.-nngorniarluni siorna allaaserisaqarpoq, Annemette Nyborg, isertitsivinnilu pissutsit avammut saqqummiullugit.