Kalaallit Aleutinit kingoqqisuupput

Inuit Canadameersut indianerilluunniit Amerikap nunavittaaneersut Kalaallit Nunaanni ukiut 4500-t qaangiummalli nunasisut siullersarigaat maannamut oqaatigineqartarsimavoq, tamannali ilumuunngitsoq, amerikamiu. atuagassiaanni Science-imi ullumi saqqummersumi allaaserineqarpoq.
Allattoq Mads Lynge
maajip 29-at 2008 14:49

Kristusip inunngornera ukiut 2400-t sioqqullugu Kalaallit Nunaannut nunasisut ullutsinni inuusunut attuumassuseqarpat?

Apeqqut taanna ilisimatuunit akissutissarsiniarneqartuarpoq, atuagassialli Science-p saqqummersitaani atuarneqarsinnaavoq inuiaat kalaallit indianerinit naggueqatitsinnillu taagukkatsinnit kingoqqisuunngitsut.

Kalaallit Nunaanni nunasseqqaartut siuaavi tassaapput Manerassuup avannaani qeqertani Aleutineersut, inuiaqatigiillu Siberiameersut Seriniki Yuitinik taagorneqartuneersut.

Inuup sananeqaatai aallaavigalugit misissuisartup Københavns Universitetimeersup Eske Willerslevip tamanna Science-imi allaaserisami uppernarsisippaa.

Nunatta Katersugaasiviani pisortap tullia Claus Andreassen Science-imi allaaserisami ilanngusseqataavoq, kalaallillu siuaavi pillugit paasissutissat nutaat sumut atorneqarsinnaanersut aperaarput, akivorlu:

- Kalaallit itsarsuaaniilli oqaluttuarisaanerannut tunngatillugu iluaqutaassaqaaq, nunasisimasunik paasisat assigiinngitsut amerlaqimmata. Suminngaannerpat? Sumit naggueqarpat? Eskimuunik taaguinnartarpagut, inuiaalli assigiinngitsut amerlaqaat, Claus Andreassen oqarpoq.

- Kalaallit Nunaata oqaluttuarisaanera Kalaallit Nunaannuinnaq tunnganngilaq, nunarsuulli oqaluttuarisaaneranut aamma tunngalluni. Inuit itsarsuarnisat Afrikamit ingerlaaleramik kangia qiterlermi Palæstinamut pipput, tassanilu avissaarlutik. Ilaat saamimmut ingerlasut, ilaat talerpimmut. Talerpimmut ingerlasut Siberiamut anngupput, kingusinnerusukkullu Kalaallit Nunaannut pillutik. Taamaammat nunarsuatta oqaluttuarisaaneranut ilaalluinnarpugut, Claus Andreassen oqarpoq, Kalaallillu Nunaanni nunaseqqaartut ullutsinni inuusunut sugisaqanngitsut pillugit pakatseqqasoqassapat paasisinnaanerarpaa.

- Ilisimatuussutsikkulli suliaqarnermi eqqortunik paasissutissiisarnissaq pingaaruteqarpoq, Claus Andreassen oqarpoq.

Nunatta oqaluttuarisaaneranut attuumassuteqartunik suli nassaassaqarluassasoq taassuma neriuutigaa, Ilulissallu kangerluata nassaassaqarfiulluarsinnaanissaa assersuutigalugu.

- Inuit isaasa qalipaataat suusimappat? Nujaasa qalipaataat suusimappat? Sunillu nappaateqartarsimappat? Tamakku tamaasa paasisinnaalissavagut. Ilisimatuussutsikkut suliaqarnikkut inuit annertunerusumik paasisaqarfigilissavagut sulinissannullu qilanaaqaanga, Nunatta Katersugaasiviani pisortap tullia Claus Andreassen oqarpoq.

Aallakaatitassiaq ”Videnskabens Verden”, KNR-ikkut sapaatiuppat aallakaatinneqartussami Science-imi allaaserisaq sammineqassaaq, aallakaatitassiarlu ualilluarnerani nalunaaqutaq tallimanut aallakaatinneqassalluni.